Küla koosnes peredest, kus elasid omavahel suguluses olevad inimesed. Pered koosnesid mitme põlvkonna sugulastest. Peres valmistati kõik vajaminev enda jaoks ise. Toitu keedeti ühiselt.
     Pere vanem oli valitud pereliikmete poolt pere juhiks ja majapidamise organiseerijaks. Oma tegevuses pidi ta arvestama alati kõigi pere täiskasvanud liikmete arvamusega.

     Peredest moodustusid suured sugukonnad. Sugukonnale kuulusid mets heinamaad ja põllud. Need aga olid jagatud perede vahel. Aegajalt jagati põllumaad perede vahel ümber, arvestades liikmete arvu peredes.

     Sugukonnale kuuluv maa hariti üles ühiselt. Seejärel hooldas iga pere enda maatükki kuni lõikuseni. Saak koristati ühiselt ja jagati perede vahel.
     Osa lõikusest jäeti alati sugukonna ühisesse tagavarasse.

     Sugukonda juhtis sugukonna nõukogu, milles olid iga pere esindajad. Kuid ka kõigil teistel täiskasvanud sugukonna liikmetel oli mõju sugukonna asjade otsustamisel.
Eriti tähtsad asjad otsustati kogu sugukonna koosolekutel.

     Sugukonna huvid seisid kõrgemal üksikute perede huvidest.
     Sugukonnas kehtisid sajandite vältel kujunenud tavad ja reeglid ning valitses range kord. Korrast üleastujate karistuseks oli naeruvääristamine, aga ka sugukonnast väljaheitmine või koguni surmamine.

    Mitu sugukonda moodustasid hõimu, kelle valdusse kuulus hõimu ühine maa ja keda juhtis sugukonnavanemate nõukogu. Nõukogu kõige vanem liige oli hõimu vanemaks. Mingit kõrgemat võimu hõimude üle polnud.