Impeerium

     Mõnedes riikides kerkisid esile võimsad valitsejad ja väepealikud, kes alistasid ümbritsevaid maid ning painutasid need oma ikke alla. Selliseid riike hakati kutsuma impeeriumiteks.

1. Uuri teatmeteostest ja kirjuta siia, mis on impeerium.
...............................................................................................................
..............................................................................................................
..............................................................................................................
..............................................................................................................

                                                  Valitseja surm                     Avetikh Isahakjani järgi

     Paljude ja paljude maade üle käis Karakorumi kindluse vari. Karakorumile olid suunatud paljude maade pilgud nägema ning kõrvad kuulma. Paljude rahvaste verega segas Tsingis-khaan mörti Karakorumi seinte jaoks ja tuhandetest ja tuhandetest kolpadest pani ta püsti Karakorumi torne.
     Tsingis-khaan ise istus kuldsete väravatega palees elevandiluust troonil ja tema otsekui igilumest hõbevalge pea oli uhkelt püsti, kõrgemal veel, kui Tjan-Sani ümbritsevad pilved.
     Suurest ookeanist leitsakulõõsalise India mereni, tuiskliivasest Gobi kõrbest taevalaotust torkivate Kaukasuse tippudeni laius khaani trooniesine.

4-7-12-1.jpg (53456 bytes)      Vägev valitseja istus troonil ning ta pilk oli sünge otsekui mõni Kaspia mere sügavik. Ta oli juba vana. Õige vaevaliselt liikusid ta jalad, mille astumine oli kunagi sundinud isegi mägesid värisema. Hääbunud oli ta hääl, mis kunagi oli pannud võpatama terveid rahvaid. Polnud jõudu ta kätes, mis aastate eest olid tiigri ja lõvi ühte rakkesse köitnud.
     Khaani tooli ees vaipadel küürutasid vesiir ja õukond, pilgud aupaklikult maas, ning ootasid kikkiskõrvu oma käskija korraldusi.
     "Hei, vesiir," lausus khaan kuhtuval häälel, "mul on igav, hirmus igav... Naised siia! Tooge mulle veini..."
     Silmapilk lükati eebenipuust uksed valla ning lauldes ja tantsides hõljus sisse terve tähtkond neide, kes olid Tsingis-khaani haaremi jaoks röövitud.
     Aga kuigi khaan võttis silmad lausa näpu vahele, ei
seletanud need ometi midagi. Kuigi ta pani kõike hoolega tähele, jäi jääkirmes süda nähtu vastu külmaks.
     See solvas, tegi meele mõruks...
     "Kadugu nad viimseni mu silmist," kamandas ta ning langetas pea oma rinnale ning vajus unevikku.

     "Vesiir, mul on igav... Tooge mu hobune, koguge kokku mu ihukaitsjad, kogu mu vägev vägi, sest tahan minna jahile. Tahan, et veri mu soontes läheks liikvele, hakkaks mängima..."
     Kõik sai tehtud khaani käsu kohaselt.
     Kuldse lossi ees puhuti sõjasarvi ning tohutu linn lõi nagu meri lainetama. Üheainsa silmapilgu vältel tormasid tänavatele sõjamehed ja haarasid relvad, tõid tallidest hobused ning kihutasid khaanilossi ette. Khaani sõjameeste odaotsad ja paljaste saablite mets helkis silmipimestavalt päeva paistel.