Soldat pani jooksjale teise jala alla ja saatis ta kruusiga teele. Jooksja tuhises tuulekiirusel allikale ja täitis kruusi. Tagasiteel tundis ta aga väsimust ja otsustas tukastada. Pea alla pani ta hobuse pealuu, et kõva peaalune tal kaua magada ei laseks.
Kuningatütar oli samuti hea jooksja. Ta jõudis allikani ja täitis kruusi veega. Tagasi tulles nägi ta magavat võistluskaaslast ja tühjendas selle kruusi.
Ülalt lossi katuselt jälgis kütt oma terava silmaga võistlust. Ta nägi printsessi vempu ja otsustas kiiremas korras jooksja äratada. Osavalt laskis ta hobuse pealuu magava jooksja pea alt. Jooksja ärkas, märkas, et kruus on tühi, jooksis uuesti allikale, täitis kruusi ja jõudis kümme minutit enne kuningatütart lossi tagasi. Kuningas aga ei kavatsenudki oma tütart mingile erusoldatile anda. 
Veidi salanõu pidanud, palus ta kuus meest üleni raudsesse tuppa pidusöögile. Kui mehed juba lauas istusid, pani kuningas uksed riivi ja käskis kokal toa alla tule teha. Varsti hakkaski meestel toas palav. Nad tahtsid toast väljuda, kuid uksed olid kinni. Siis taipasid nad, mis nõu kuningal nendega on. 
Nüüd asus oma võimeid näitama mütsikandja. Ta tekitas niisuguse pakase, et tulel 
häbi hakkas ja toidud vaagnail külmuma hakkasid.
Paari tunni möödudes tuli kuningas mehi vaatama. Suur oli tema imestus, kui ta ust avades leidis eest kuus erksat ja tervet meest, kes soovisid end välja soojendama tulla. 
Kuningas sõimas koka läbi, aga kui ta nägi, milline vägev tuli toa all põles, mõistis ta, et tulega ta nendest meestest jagu ei saa.  
Järgmisena pakkus kuningas soldatile tütre asemel kulda. Soldat oli sellega päri ja ütles: ”Andke mulle nii palju kulda, kui mu kaaslane kanda jõuab, ja ma loobun teie tütrest.” 
Kuningas oli rõõmuga nõus. 
Soldat kutsus kokku kõik riigi rätsepad ja lasi õmmelda hiiglasuure koti. Rammumees võttis koti ja läks kuninga juurde. Kui kuningas mehemürakat majasuuruse lõuendipalliga lähenemas nägi, kohkus ta hirmsasti. Ta käskis meestel tuua tünnitäis kulda. Kuusteist tugevat meest tõid kullatünni kohale. Vägilane haaras ühe käega tünnist ja tühjendas selle oma kotti. Sellest jätkus vaevalt kotipõhja. Kuningas laskis vägilasele tuua kogu oma vara, seejärel kogu riigivara. Rammumees kallas vara koos härgade ja vankritega kotti, aga ikka oli kotis veel küllalt ruumi. Lõpuks sidus vägilane kotisuu kinni, vinnas koti õlale ja lahkus kogu kuningriigi varaga. 
Kuningas ei saanud sellega leppida, et üks mees viib minema kogu tema vara. Ta käskis oma ratsaväe sadulasse istuda, kuut meest taga ajada ja vägilaselt kott ära võtta. 
Kui ratsanikud meestele järele jõudsid ja kullakoti maha käskisid panna, asus oma võimeid näitama puhuja. Ta surus ühe ninasõõrme kinni ja puhus. Mõlemad polgud lendasid kaugele üle mägede laiali. Nii juhtub nendega, kes kurja kuningat kaitsevad.
Kuus meest aga rändasid sealt minema ja elasid rõõmsalt koos. 
Kindlasti oskab ka kuningas nüüd paremini hinnata oma vapraid soldateid, kui tal neid veel üldse enam on.

1. Kuidas sulle meeldis loo peategelane - soldat? Iseloomusta teda. 
2. Kes olid selles muinasjutus positiivsed, kes negatiivsed tegelased?
3. Mida hakkaksid sina peale kogu kuningriigi varaga?
4. Koosta kava ja õpi selle abil muinasjuttu jutustama.