Lugu kuuest hakkajast mehest
Vendade Grimmide muinasjutt


Oli kord mees, kes igasuguseid kunste oskas. Ta teenis sõjaväes, oli julge ja vapper. Kui sõda lõppes, lasti ta erru ja anti talle kolm krossi elatusraha teele kaasa. 
“Oot - oot,” mõtles mees, ”see mulle ei meeldi. Kui parajad kaaslased leian, peab kuningas kogu maa varad mulle andma.”
Pahameelega läks ta metsa ja nägi seal meest, kes oli kuus puud üles tõmmanud, nagu oleksid need viljakõrred olnud. 
”Kas sa ei tahaks mu kaaslaseks hakata ja minuga rändama tulla?” tegi ta vägimehele ettepaneku. 
“Jah,” vastas teine, ”aga enne pean emale selle haokoo koju viima.” Nii ta ka tegi.
“Kahekesi saame kindlasti igal pool hakkama,” ütles soldat, kui nad teele asusid. Veidi aja pärast kohtusid nad kütiga. 
“Mida sa tahad lasta?”küsis soldat.
Kütt vastas: “Kaks miili siit eemal istub kärbes tamme oksal, tahan tal vasaku silma välja lasta.” 
Soldat kutsus küti endaga kaasa. Kütt oli nõus ja nad asusid teele. Kolmekesi sammudes jõudsid nad seitsme tuuleveski juurde. Kuigi ilm oli tuulevaikne, tiirlesid veskitiivad kiiresti. 
“Mitte ei saa aru, mis siin veskitiibu ümber ajab,” imestas soldat, “pole ju tuuleõhkugi tunda!”
Kui nad kaks miili olid käinud, nägid nad puu otsas meest istumas, kes ühte ninasõõret kinni hoidis ja teisest puhus. 
“Hei, vennas, mis sa seal üleval teed?” küsis soldat. 
Mees puu otsast vastas: Siit paari miili kaugusel on seitse tuuleveskit, eks ma neid käima puhungi.”
Soldat kutsus puhujagi endaga kaasa. “Neljakesi koos saame igal pool hakkama.”
Mõne aja pärast nägid nad ühe jalaga meest. Teise jala oli ta alt ära võtnud. Teiste imestamise peale kostis ta: ”Olen jooksja. Võtsin ühe jala alt ära, et mitte liiga kiiresti lipata. Kahe jalaga joostes olen ma kiirem kui lind.”
Ka jooksja kutsuti endaga kaasa. Veidi aja pärast silmasid nad meest, kelle müts seisis vaid ühe kõrva peal. Mehed naersid teda ja küsisid, miks ta narrina tahab välja näha. 
“Ma ei tohi teisiti,” vastas mütsikandja. “Kui ma mütsi otse pähe panen, tuleb nii kõva pakane, et linnud taeva all ära külmuvad ja surnult maha langevad.” 
Soldat kutsus ka kuuenda mehe kampa.
Jõuti linna. Kuningas oli lasknud teatavaks teha, et kes tema tütrega võidu jookseb ja võidab, see saab printsessi endale naiseks, kes aga kaotab, see jääb oma peast ilma. Soldat läks kuninga juurde ja ütles, et ta tahab oma kaaslast enda asemel joosta lasta. Kuningas oli nõus, kuid hoiatas, et kaotuse puhul kaotab ka kaaslane pea. Algas võidujooks. Võitjaks pidi saama see, kes esimesena kaugel asuvast allikast vett toob.