Vanaaegkond
(algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi)

Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg.
Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all.
Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik.
Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega.
Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks.
Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele.
Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid.
Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi.
Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult.
kambrium kestis100milj.a. algas 600 milj.a.tagasi Elu arenes põhiliselt meredes. Toimus aktiivne maismaateke, kuid maa oli veel viljatu, seteteta ja paljas.Meres arenesid bakterid ja vetikad, meduusid.
ordoviitsium kestis 65 milj.a algas 500 milj. a eest Mere põhjas elasid arheotsüaadid - korallisarnased loomad, kes ehitasid korallriffe.
Koos arheotsüaatidega elasid käsnad. Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid.
Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse trilobiidid, lülilise kehaga lamedad põhjaasukad (kuuluvad lülijalgsete hulka nagu putukadki).Trilobiitide hulgas oli täiesti pimedaid vorme, kes kogu elu kestel ei väljunud põhjamudast. Mõnedel trilobiitidel olid aga liitsilmad, millega nad jälgisid periskoopidena merepõhjas toimuvat. Mõned uurijad arvavad, et trilobiitide silmad võisid tajuda isegi infrapunast valgust.
silur kestis 40 milj.a. algas 435 milj. a. eest Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi.
Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub.
Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi.
Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud.
Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised.
Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast.
Siluri meres leidus juba ka selgroogseid.Nad meenutasid väikeseid kalu, kuid neil puudus alalõug, seepärast nimetatakse neid lõuatuteks. Meres elas ka tõeliste kalade esivanemaid.
Taimeriiki esindasid sel ajal põhiliselt vetikad. Mõned vetikad ja bakterid elasid juba ka maismaal, vee lähedal.
devon kestis 50 milj.a algas 395 milj. a. eest Alates sellest ajastust toimus elu areng mitte ainult meredes, vaid ka maismaal.
Meres vähenes trilobiitide, okasnahksete ja mitmete peajalgsete hulk. Devoni ajastut on tihti nimetatud kalade ajastuks, sest just nimelt kalad kujutasid endast tol ajal elusa looduse tippu.
Kujunesid välja vihtuimsed kalad, kellel olid tugevate lihastega varustatud oimed, mille abil si ka kõndida mööda veekogu põhja.
Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad.
Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv.
Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed.
karbon kestis 65 milj. a algas 345 milj. a. eest Kuiv kliima muutus niiskemaks - õhk lausa küllastus veeaurust. Kogu planeet kattus äkki rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude, osjapuude ja koldadega, mis moodustasid tõelisi padrikuid.
Kivisöeajastu metsad tootsid tohutult hapnikku. Arvatakse, et sel ajastul oli Maa õhk kõige hapnikurikkam. Samal ajal ladestasid puud õhust palju süsinikku, millest hiljem tekkisid pruun- ja kivisüsi.
Ilmusid esimesed ämblikulaadesed, sajajalgsed ja putukad, kes olid tänapäevastest tublisti suuremad.. Õhu vallutasid hiiglasuured kiilid, kelle tiibade siruulatus küündis meetrini..
Soodes hakkasid arenema kahepaised, kes välimuselt meenutasid kohmakaid sisalikke, madusid või krokodille.
Karboni ajastu lõpul algas lõunapoolkeral jääaeg.
perm kestis 50 milj. a algas 280 milj. a. eest ja lõppes 230. milj. a. tagasi Permi ajastu kliima oli täielik vastand karbonile. Ilm muutus kuivaks ja suurem osa maakerast muutus täielikuks kõrbeks. Sõnajalametsad kadusid ning niiskuslembeste algeliste eostaimede (sõnajalgade, osjade ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed - okaspuud ja hõlmikpuud.
Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad.