9. Mõtteline retk koobastes.

Kuidas koopad tekivad?
Suurimad koobastikud on tekkinud põhjavee toimel. Neid nimetatakse karstikoobasteks.
Põhjavesi lahustab kivimitest välja mineraalsooli. Maa alla tekivad õõnsused ja lõhed.
Samal ajal tekib koobastes põhjavee toimel tilkekivimeid. Koopasse tilkudes mineraalsoolad settivad ja tekivad mitmesugused moodustised.
Ülalt alla rippuvaid kivimipurikaid nimetatakse stalaktiitideks.
Koopa põrandale tekkivaid kuhjemoodustisi aga stalagmiidideks.
Mõnedes koobastes on loodus pika aja jooksul vorminud imepäraseid kujundeid.
"Jumalaema"
"Kivililled"
"Valge koobassaal"
"Kollased stalaktiidid"
Vaata ka ENEKE-se pilti koopast.

Joonistame koopamatka
1.Jaga lastele, või lase neil rühmadena ise joonistada koobastiku plaan.
2.Seejärel on igal rühmal ülesanne valida üks paik sellest koopast ja joonistada sellest pilt, nii nagu ta seda ise soovib.
Võib panna ka oma koopaosale nime.Kui pildid valmis, tehakse neist koos koobastiku plaaniga ekspositsioon.
3.Rühm arutab üheskoos, kuidas selles väljamõeldud koobastikus oleks kõige parem koopamatku korraldada.
a)Valitakse välja üks matkamarsruut ja pannakse kirja, kuidas seda läbi viia.
b)Mida on vaja teha ohutuse tagamiseks (varustus, hädaabivahendid, oskussõnad, kaart).
c)Mida räägite matkajatele igas koopa osas.
Siin võiks iga rühma liige koostada kirjelduse oma joonistatud moodustisest. Näiteks saab siin kasutada palju omadussõnu. Võib välja mõelda mõne justkui juhtunud loo selle koha kohta , või siis legendi sellest.
d)Seejärel võivad rühmad tutvustada oma koopaid või panna kokkukogutud materjalist kokku raamatu.