8. Vesi muudab mägesid - kivimipuru ärakanne ja settimine.

Mäematerjali minemauhtumine ehk erosioon.
Enamasti on maa kaetud taimedega. Mullapinda katab rohukamar. Lehed ja oksad kaitsevad mulda tuule ja vihma toime eest.
Mis aga juhtuks, kui mullapinnal poleks taimi?
Katse 1:
Valame kastekannust vett rohukamarale ja mullahunnikule ja vaatame, mis juhtub.
Vihmapiisad kukuvad kõrgelt, enne, kui nad tabavad maapinda. Kukkudes panevad nad mullaosakesed liikuma.
Kui vihmapiisad ei imbu maasse, tekivad veeojad, mis uhuvad mulla minema.
Taimevarred ja lehed takistavad vihmapiiskade löögijõudu. Taimejuured hoiavad mulla paigal.
Katse 2:
Kindlustada mullahunnik jäätisepulkadega.
Valada peale vett, imiteerides vihma.
Jäätisepulgad on nagu juured. Nad kindlustavad pinnast. Seal, kus "juuri" pole, hakkab vesi pinnast ära uhtma.

Settimine
Harilikult satub mäestikust murenemise läbi jõgedesse palju kivimaterjali.
Voolav vesi haarab endaga kaasa pinnast ja viib seda teistesse kohtadesse.
Mägedes, kus jõe profiil on järsk, voolab jõgi kiiresti ja kannab kaasa isegi suuri kive, mis veerevad mööda jõepõhja.
Kui jõe profiil muutub laugemaks, vee voolukiirus raugeb ja kaasaskantavad kivid ja liiv hakkavad järkjärgult põhja settima.
Nii sorteeritakse jõe erinevatesse kohtadesse välja erineva suurusega kivikesed ja liiv.
Kõige väiksemad on saviosaksed, mis settivad jõekäärudes.
Ül.1.
Vaatleme jõe profiili. Märgime seal kohad, kus jõevool peaks aeglustuma.

Setitamiskatse.
Võtame ümaraid ja lamedaid kivikesi ja segame ära.
Puistame nad veepurki ja jälgime nende settimist.
Kui on tegu lamedate kividega, siis toimib settimisel kaasa veetakistus ja nad settivad aeglasemalt ja jäävad seetõttu pinnale.