7. Mäestike murenemine - vesi ja jää, temperatuurikõikumised, tuul.

Aja jooksul murenevad mäed tükkideks. Miks see toimub?
Vaatleme pilte, arutame ja täidame lünkteksti tööjoonisel.

1. Kuidas temperatuur mõjutab kive.
Päikese käes kivid kuumenevad ja paisuvad. Eriti soojeneb kivimipind. Ta paisub enam, kui kivimi süvakihid. Seetõttu tekivad kivimi pinnale kivi pealispinnaga paralleelsed lõhed.
Õhtul kivid jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Nüüd jahtub pealispind kiiresti, kuid kivimi sisemus aeglasemalt. Kivimisse tekivad pinnaga risti asuvad lõhed.

2. Vesi ja jää
Vesi tungib tekkinud kivimipragudesse ja jäätub talvel.
Jää on suurema ruumalaga, kui vesi. Seetõttu surub ta kivimipragusid suuremaks.
Piimapakikatse:
Pane rõõsa koore pakk ääreni vett täis ja sule tihedalt.
Pane pakk sügavkülmikusse.
Kui vesi on jäätunud, vaata, mis juhtus koorepakiga.

3. Kuidas taimed mõjutavad kive.
Järgmisena asuvad kivimipinda uuristama taimejuured.
Nad tungivad tekkinud pragudesse ja muudavad neid laiemaks.
Taimejuured eritavad ka happeid, mis lagundavad juurte lähedalt kivimit.

4.Vesi
Vesi lahustab kivimipragudest välja mineraalsooli.
Eriti tugeva söövitava toimega on happevihmad. Neisse on lahustunud vabrikute ja autode heitgaase, nii, et vihma asemel sajab taevast nõrka hapet.
Tuletame meelde, mis juhtub kivikujudega happevihmade toimel.

5. Mis saab lahtimurenenud kivimist edasi?
Vesi, tuul ja jää kulutavad kivimi pinda ja kannavad kivimi pinnalt ära lahtimurenenud tükke.
Need muutuvad üha peenemaks ning neist tekivad mitmesugused setted ja muld.

6. Muld.
Muld on maakoore pindmine, kobe kiht.
Muld tekib kivimite murenemisel.
Algul mulla lähtekivim murenes.
Seejärel tungisid sinna taimejuured ja murenemine jätkus.
Kõdunenud taimede ja puulehtedega segunedes tekkis lahtimurenenud kivimist huumus.
Huumus on mullakiht, millest on taimed leiavad eluks vajalikke aineid.
Muld sisaldab tema all oleva kivimi peeneid osakesi ja mineraale, mis on segunenud kõdunenud taime- ja loomajäänustega, vee ja õhuga.