6. Mägironijad. Sõlmed ja varustus.

Kes on mägironijad ehk alpinistid?
Loeme jutu Mount Everesti vallutamisest.
Miks mõned inimesed tegelevad alpinismiga?
Miks peavad ka paljud geoloogid olema head mägironijad?
Eestlased vallutasid Ameerika kõrgeima tipu.

Milline varustus peab olema alpinistil?
Alpinistid ei jõua kõrgetesse tippudesse ilma vajaliku ettevalmistuseta. Nad peavad teadma ohutusnõudeid ja olema hästi treenitud.
Samuti peab alpinisti varustus olema läbimõeldud, et ta ootamatu ohu korral ei satuks hätta.
Alpinisti varustusse kuuluvad :(Vt.ka ENEKESE-st alpinisti varustust).
kerge ja soe tuule ja vihmakindel riietus
mägisaapad
lumeprillid
kassid
kaljunaelad
jäänaelad
jääkirves
jääkirka
köied
karabiinhaagid
seljakott
telk
süütetabletid
priimus
kaart
kompass
Kaljuseintel liikumiseks tuleb kasutada köisi. Enda köiega ühendamiseks kasutatakse karabiine.
Köite kinnitamisel on muidugi esmatähtis osata teha sõlmi, mis poole ronimise pealt ei lõdveneks.
Lapsed õpivad siduma mõnd lihtsamat sõlme.Kui huvi sõlmede vastu on suurem, võib sõlmimisõpetusi koos joonistega leida ka võrgust.
http://rschp2.anu.edu.au:8080/cave/knot.html#bowl
http://www.earlham.edu/suber/knotlink.htm
Köissillad kuristike ja jõgede ületamiseks -http://www.gaelwolf.com/gaelwolf/rope.htm

Kõie abil saab ka järsust seinast üles ronida, kuid enne peab keegi köie kinnitama.
Kaljuseintel ronimiseks on alpinistidel kaljunaelad ja mägisaapad, mis hoiavad ära libisemist kuristikku.

Muidugi peab ka teadma, kuidas oma keha raskust jaotada, et tasakaal ei kaoks ja et kehal oleks piisavalt toetuspunkte.
Selleks peab teadma mägironija 10-t põhireeglit.
Mägironija ABC - http://www.islandnet.com/~cnohr/TSB/MONTCLIM.html

Jääl ja lumel liikumiseks vajavad alpinistid erivarustust.
Siis kinnitatakse saabaste alla raudküüned ehk kassid.
Silmade kaitseks ereda ultraviolettkiirguse eest tuleb kanda lumeprille.
Järskudel libedatel nõlvadel tuleb kasutada ka jäänaelu, -kirvest ja -kirkat.

Tõus kõrgele mäeharjale võib kesta mitmeid nädalaid. Selleks luuakse tihti madalamatele nõlvadele baaslaagrid, kus on varustust ja toitu. Mäetippu minnakse vallutama võimalikult kerge seljakotiga.
Teine asi,miks baaslaagreid vaja on, on harjumine kõrgusega.
Lasta lastel meelde tuletada, mis on õhurõhk Maa ümber.
Meenutada, et mägedes on õhurõhk väiksem, sest seal on õhukiht hõredam.
Selleks, et õhurõhuga harjuda, tuleb kõrgmägedesse tõusta järkjärgult.
Ka õhu koostis on kõrgmägedes hõredam ning mägironija verre peab tekkima juurde punaliblesid, mis aitavad varustada keharakke hapnikuga.
Kõrgmäestiku madalama rõhu tõttu, läheb seal vesi keema mitte 100 kraadi juures C, vaid umbes 80 kraadi C juures.
Küsida, kas alpinistid saavad endale hommikusöögiks muna keeta? (ei saa, sest munavalk kalgendub alles 100 kraadi C juures).