5. Mäestikud. Erinevad mäestikuliigid- kurd- ja pangasmäed.

Mis on küngas, mägi, mäeahelik ja mäestik.
Vaatleme kõrguste skaalat füüsiliselt kaardilt. Mida tähistavadvärvused?
Alla 200 meetriste mägedega alasid nimetatakse kõrgustikeks.
Tuletame meelde, kui kõrged on Eesti künkad ja mäed.
Millised on Eesti suurimad kõrgustikud?
Kas mäletad nende kõrgemaid tippe?
Madalamate mäestike kõrgus on kuni 500 m , keskmiste mäestike kõrgus kuni 2000 m, veelkõrgemaid mäestikke nimetatakse kõrgmägedeks.
Kas Eestis on mäestikke?
Milliselt kõrguselt algavad mäestikud?
Kus on maailma kõrgeimad mäestikud?
Millised on nende kõrgeimad tipud?

Kuidas on tekkinud mäestikud?
Võrdleme muinasjutulisi ja ajaloolisi ettekujutusi mäestike tekkimisest.
Vaatame, mida kirjutavad mäestike kohta "Laste geograafiaentsüklopeedia ja"Lasteentsüklopeedia."
Mäestikud on tekkinud maapinna kerkimise tõttu.
Maa ajaloos on olnud rahutumaid aegu, mil oli rohkesti maavärinaid ja suurenesvulkaaniline tegevus. Paljud suured mäestikud on tekkinud neil ajajärkudel.
Maal on olnud ka niisuguseid mäestikke, millest meil enam mingit märki alles ei ole,sest nad on ära kulunud. Paljudest kõrgetest mägedest aga võime leida kivimeid, mis ontekkinud väga ammu mere põhjas.
Sellest võib järeldada, et need mäestikud ei ole alati olnud nii kõrged.
Näiteks kõrgeimad Maa mäed Himaalaja mäed kerkivad ka praegu veel, ning kõrgeimamäetipu nime pürivad endale mitu selle mäestiku mäge. P
raegu on kõrgeim Mount Everesti ehk Dzomolungma mägi.

Mäestikke liigitatakse pangasmäestikeks ja kurdmäestikeks,vastavalt nende välisilmele ja tekkeloole.
Kui maakoorepangased üksteise suhtes nihkuvad, tekivad pangasmäed.
Kui aga maapind kerkib ja kurdub, tekivad kurdmäed.
Tihtipeale võib mäestikus olla nii pangas- kui ka kurdmägesid.
Joonistame pangas- ja kurdmäed skeemina.