4. Maavärinad. Maavärinaeelne ja järgne ABC

1.Loeme jutu, milles kirjeldatakse maavärinat.

2.Kas maavärinaid saab ette ennustada?
Kuidas loomad ennustavad maavärinaid.
Mitmete suurte maavärinate eel on märagatud, et loomad muutuvad väga rahutuks. Näiteks loomaaialoomad on püüdnud puuridest põgeneda.
Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid.
Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid.
Lapsed arutavad, mida peaks teadma inimesed, kes elavad maavärinapiirkonnas.

3.Arutame, milliseid tagajärgi toob endaga kaasa ootamatu maavärin.
Kui pere elab maavärinaohtlikus piirkonnas on tark mõelda ootamatule ohule juba varem.
Kõigepealt peaks maja olema ehitatud nii, et ta maavärinate korral ei puruneks ja ei puhkeks tulekahjusid. Peab teadma, millised on ohtlikud ja ohutud kohad majas ning kus on varuväljapääsud.
Igal perel peaks olema evakueerimisplaan, milles oleks arvestatud esmaabivahenditega, toidu ja veevarudega, patareidel töötavate lampide ja raadiotega.
Arvestama peaks ka vanemate pereliikmete ja loomade vajadustega.
Mida teha maavärina ajal?
Kui olete hoonetes, püsige paigal. Ronige kas laua või tooli alla, eemale akendest, elektrijuhtmetest ja lahtisest tulest.
Kui olete väljas leidke lage koht, mis oleks eemal kukkuvatest puudest, hoonetest ja elektrijuhtmetest.
Autoga teel olles, sõitke teepervele ja hoiduge sildadest, elektrijuhtmetest ja tunnelitest.
Teadma peab ka, kuidas toimida, kui maavärin on juba toimunud.
Loe läbi "Maavärinajärgne ABC". Arutame, miks on selles järgmised punktid.

4.Miks tekivad maavärinad?
Maakoor on alalises liikumises. Kiired maakoore osade nihkumised põhjustavad maavärinaid.
Liikumisi põhjustavad sügaval maakoores asuvad praod.
Maakoore liikumised pole sujuvad. Maakooreosade vaheline pinge tõuseb kuni piirini, mil hõõrdejõud ületatakse. Seejärel toimubki maavärinatõuge.
Maavärina tagajärjel nihtatakse kihid üksteise suhtes kas horisontaalselt või vertikaalselt. Maavärinate tagajärjel võivad maapinda tekkida sügavad lõhed ja praod
Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel.

5.Kuidas demonstreerida maavärina tekkepõhjusi käte abil?
Pane peod kokku, nii, et sõrmed sirutuksid ettepoole.
Nihuta nüüd ühte kätt keha poole ja teist kehast eemale, nii, et säiliks pinge käte vahel.
Tee seda, kuni toimub nihkumine - maavärin
Lapsed mõtlevad välja, kuidas nad saaksid kodus maavärinat imiteerida.

6.Kuidas mõõdetakse maavärinate tugevust.
Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel.
Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid.
Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama.
Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad.
Selles kohas asuski maavärinakolle ehk epitsenter.

7.Kuidas töötab seismograaf?
Seismograaf on aparaat, mis registreerib võnkeid.
Seismograafi korpus kõigub maakoorevõnkumistele kaasa, seismograafi massiivne pendel aga püüab inertsi mõjul paigale jääda. Korpuse liikumise paigal püsiva pendli suhtes jäädvustub paberile või filmilindile seismogrammina.
Kõige lihtsamad seismograafid olid rullisarnased kettad, millel keerles aeglaselt paberilint.
Ketta lähedale oli paigutatud tundlik tahmane nõel, mis joonistas võngete korral paberile sikisakilisi jooni. Hiljem sai paberi pikkuse järgi teada, mis kell võnked toimusid.
Tänapäevased seismograafid on palju tundlikumad aparaadid. Mõned seismograafid on paigutatud ka maa alla, kus on paremini tunda Maa sisevõnkeid.
Seismograafid ei registreeri ainult maavärinaid, vaid ka teistel põhjustel toimuvaid võnkeid - tuumapommi plahvatusi jm.Maavärinate tugevuse hindamiseks kasutatakse pallisüsteemis skaalasid - Richteri skaalat, mis mõõdab lainete tugevust ja Mercalli skaalat, mille järgi hinnatakse maavärina tugevust purustuste järgi, mis tekkisid maavärina tagajärjel.
Vaatame maavärinate tugevuse hindamise Mercalli skaalat "Laste geograafiaentsüklopeediast"..

Kas ka Eestis tuleb ette maavärinaid?
Lapsed võiksid seda küsida oma vanematelt, st nõrku maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette.
Võibolla on vanematel sellest mingeid mälestusi.
Maavärinaid on olnud näiteks Osmussaare ja Viljandi lähistel.