3. Vulkaanilised piirkonnad. St.Helena tulemäe purse.

1.Mis on vulkaanid?
Tuletame meelde, et kõige rohkem vulkaane on maakoorelaamade piirialadel.
Vaatame oma kokkukleebitud laamade kaardilt, kus need piirialad asuvad ja millised onsuurimad vulkaanid seal.
Paneme tähele, mismoodi tähistatakse vulkaane kaartidel.
Miks Eestis pole vulkaane?

2. Vulkaani ehitus.
Vaatleme vulkaani läbilõiget erinevatest teatmeteostest ("Lastegeograafiaentsüklopeedia").
Vulkaanid on harilikult koonusja kujuga mäed. Tegutseva vulkaani tipus asub kraater, kustvoolab välja laavat, ja purskub aurupilvi ja kivimitükke. Kraatri põhjas on sügavlõõr, ehk kanal, mis ulatub maapõues asuva tulikuuma magmani.
Terminid laava ja magma.
Arutame, mis juhtub vulkaanipurske ajal.
Miks vulkaanid purskavad?
Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. Gaasid põhjustavad niisuure rõhu, et toimub plahvatus ning lõõri sulgenudtardunud laava puruneb ja välja hakkab purskama vedelat laavat. Õhu käes laava tardub ja tekivad vulkaanilisedkivimid vulkaani külgedele. Laavavoolud ongi kujundanudtulemäele koonusja kuju.
On vulkaane, mis tegutsevad kindlate ajavahemike järel, kuid mõned vulkaanid hakkavadtegutsema täiesti ootamatult. Selle järgi, kas vulkaan tegutseb, või mitte nimetataksevulkaane tegevvulkaanideks ja kustunud vulkaanideks.
Vahel võivad aga ka juba ammu kustunuks peetud vulkaanid meid üllatada.

Loeme ST. Helena tulemäe purskest.
St.Helena mäe panoraam - video

Mängime läbi pääsemisoperatsiooni St.Helena tulemäe jalamilt.
Jaga lapsed 4-5 liikmesteks rühmadeks.Iga rühm loeb läbi legendi ja asub tegutsema.
1.Kaardile märgitakse onni asukoht.
Grupp arutleb, kuidas oleks parem põgeneda.
Valitakse sobiv marsruut ja vahendid ning jagatakse ülesanded.
Kirjutatakse üles, kaua iga pääsemisoperatsiooni osa aga võtab.
Põgenemise kavandamiseks on aega pool tundi.
Kui ajalimiit ületatakse, siis põgenemine ebaõnnestus.
Mängu eesmärk on panna lapsed olukorda, kus tuleb kiiresti vastu võtta otsuseid jatöötada otsuste vastuvõtmisel meeskonnana.

Geisrid.
Aktiivsete vulkaanide lähedal ei pursku ainult laavat. seal on ka rohkestikuumaveeallikaid, mudavulkaane ja geisreid.
Sageli toimub väikseid maavärinaid.
Islandil kasutavad inimesed termaalvett linna ja kasvuhoonete kütmisesl.
Nii on võimalik saareriigis kasvatada vilju, mida nii kaugel põhjas teha ei saaks.
Kus asuvad maailma geisriväljad? - http://www2.wku.edu/www/geoweb/geyser/about2.html
Uurime, millised on maailma suurimad geisrid. Yellowstone'i rahvuspargi Geisrite org.
Koduse tööna uurivad lapsed, kuidas saaks teha geisri mudelit käepäraste vahenditega.

Geisripurse lehtri jakummivoolikuga.
Sul on vaja plastmasslehtrit, plastmassist või kummist voolikut,kleeplinti, naela, vett.

1.Kinnita kummivoolik tihedalt lehtri külge .
2. Kummivooliku teine ots mässi kleeplindiga tihedaks ja torka sellesse peene naelagaväike auk.
3. Hoia lehtrit ja voolikuotsa ühel tasapinnal ja vala lehtrisse vett.
(Kuna lehter ja voolik moodustavad ühendatud anumad, siis vesi välja ei tungi.)
4.Tõsta lehter voolikuotsast kõrgemale ning voolikuotsast hakkab vett välja purskama.
See katse meenutab geisrit väliselt.

Purskav limonaadipudel.
Osta pudel Värskat või mõnd muud gaseeritud jooki.
Loksuta suletud pudelit tugevasti.
Ava kork
Katse imiteerib geisri purskemehhanismi.
NB! Parem soorita katseid kohas, kus veega võib mängida!