17. Maapind meie jalgade all  ja selles kajastuv Eestimaa geoloogiline minevik.

Eestimaa aluspõhja kujunemine.
Eestimaa aluskord koosneb graniidist ja asub 100-600 m sügavusel. Ta on tekkinud ürg- või aguaegkonnas.
Pealiskord on 100-600 m paks ja koosneb vanimatest aguaegkonna liivakividest, savidest, ordoviitsiumi lubjakividest, põlevkivist ja ooboluskonglomeraadist, siluri lubjakivist ja dolomiidist ning devoni liivakivist.
Sel ajal, kui tekkisid Eesti aluspõhja moodustavad settekivimid (paekivi ja liivakivi), olid kliimavöötmed maakeral teistes paikades. Eesti kohal oli siis ekvaatorilähedane soe ja madal meri rikkaliku elustikuga. Aja jooksul sadestusid merepõhja miljardid teokarbid, vetikad jms., millest tekkisid paekivi, fosforiit aj põlevkivi.
Skandinaavia poolsaarel olid devoni ajastul kõrged mäeahelikud. Jõed uhtsid selasetest mägedest merre rikkalikult punast liiva. Sellest liivast moodustus mere põhjas punane liivakivi, mis moodustab suure osa Eesti aluspõhjast (devoni liivakivist).
Hiljem kerkis Eesti ala merest ning aastamiljonite jooksul oli siin kuiv maa. Siin elasid ka tolleaegsed kuivamaaloomad.
Kuni jääaegadeni oli Eestis kuiv maa ning pakse settekihte ei tekkinud.
Hilisemad jääajad on kogu hilisema pealispinna ära kulutanud ja katnud selle moreensetetega.

Külastame geoloogiamuuseumi.
Järgmisel päeval läheme mõnd paljandit vaatama.