16. Settekihid ja geoloogiline aeg. Teeme geoloogilise ajaskaala paberist.

Geoloogiline ajaarvestus
Geoloogi töö sarnaneb mõneti ajaloolase tööga. Geoloogide ajaraamatuks on maapind oma üksteise peale kuhjunud kihtidega.
Tuulel, vooluvetel, jääl, hoovustel ja vulkaanidel on väga erinev käekiri.
Üldjuhtl, mida vanemad on kihid ja mida sügavamal nad asuvad, seda vanemad nad on ja seda kauem aega kulus nende kuhjumiseks.
Paljud kihid on maavärinaet ja maakoore liikumiste tõttu üksteise suhtes nihkunud. Et nende vanust määrata, kasutavad geoloogid suhtelise ajaarvestuse meetodeid:
a)stratigraafiline meetod, mis võrdleb üksteise peale paigutunud kihte
b)paleontoloogiline meetod, mis eeldab, et igale ajajärgule olid omased kindlad elusorganismid
c)radioaktiivse süsiniku meetod, mis arvestab, et elu jooksul organismidesse kogunenud süsinik (C) hakkab pärast organismide surma lagunema ning organismide ja ka kihtide vanust saab määrata radioaktiivse süsiniku hulga järgi selle.

Geokronoloogiline ajaskaala.
Vaatame jooniselt geokronoloogilist ajaskaalat. selle järgi näeme, et Maa ajalugu on 4,2 miljardit aastat pikk ja seda jagatakse erineva pikkusega ajastuteks.
Et aja kulgu ja looduse muutumist paremini ette kujutada, teeme paberist vähendatud geokronoloogilise ajaskaala, millel ajastute pikkused vastavad tegelikule aja kulule.
Lapsed võivad üheskoos joonistada ka geoloogilise loto. sellele joonistatakse lotokaartidele elusolendeid Maa erinevatest ajastutest.
Jaga lapsed rühmadeks:
I Ürgaegkond ja Aguaegkond- 2 last
II Vanaaegkond -12 last
- kambrium
-ordoviitsium
-silur
-devon
-karbon
-perm
III Keskaegkond - 6 last
-triias
-juura
-kriit
IV Uusaegkond -8 last
-paleogeen
-neogeen
-kvarenaar
-tulevik

Iga rühm uurib välja oma ajajärgu pikkuse ja mis oli Maal sellel ajajärgul iseloomulikku.Üheskoos valmistatakse pikk tabel, mis jagatakse ajajärkudeks. Kordamööda kirjutatakse sinna, mis oli erinevatele ajajärkudele omane.
Iga laps saab ühe A4 joonistuspaberi, mis jagatakse joone abil pooleks. Ühele poolele joonistatakse üks seda ajajärku iseloomustav olend (või sündmus)ja teisele poolele kirjutatakse, ajastu nimi.
Nüüd saab valmis kaarte kasutada geoloogilise loto-ladumiseks.

Kui kaua kestsid erinevad ajastud?
Erinevate aegkondade kestusest parema pildi saamiseks võib võtta kogu Maa ajaloo võrdseks 1 aastaga.
Selle järgi kestaks vanim ürgaegkond hiigelaasta jaanuarist septembri teise pooleni. Kuskil maikuu alguses ilmuksid esimesed elusolendid - bakterid sinivetikad ja rohevetikad.
Vanaaegkond oleks kestnud septembri teisest poolest novembri lõpuni. Siis arenes tormiline elu meres ja ilmusid esimesed maismaaloomad - kahepaiksed.
Keskaegkond kestis kuni detsembri viimase nädalani. Siis võidutsesid dinosaurused ja roomajad, ilmusid ürglinnud ja ürgimetajad.
Aasta viimased seitse päeva kestaks uusaegkond ning ilmuksid imetajad.
Inimene ilmuks Maa ajaloo areenile alles selle hiiglapika aasta viimasel päeval kell 8 õhtul. Inimkonna eluiga võrreldes Maa ajalooga on väga lühike.