14. Settekivimid. Settekivimid Eestis. Kivistised.

Tuletame meelde, mis juhtub tardkivimitega aja jooksul
Kivimid murenevad siis, kui ...
Mis juhtub lahtimurenenud kivimitega edasi?(ärakanne ja settimine)

Settekivimid.
Aja jooksul moodustuvad pinnaseosakeste ja taime ning loomajäänuste settimisel settekivimid. Settekivimid on kihilised ja sisaldavad peeneteralist ainet ja kivistisi.
Settekivimid tekkisid kas maismaal ( karboni ajastu soodes) või vee all (agu- ja vanaaegkonna meredes).
Põlevkivi ja kivisüsi.
Enamik orgaanilise päritoluga settekivimeid, nagu turvas, põlevkivi ja kivisüsi, on tekkinud soodes, kus toimus mittetäielik kõdunemine hapnikupuuduses.
Karboni ajastu metsades kasvanud sõnajalgpuud vananesid ja nende tüved ladestusid murdudes üksteise otsa.
Vees ei toimunud täielikku kõdunemist. Osaliselt tekkis puutüvedest turbasarnane aine.
Pruunsöe kujunemise eelduseks oli see, et turvas mattus savikate setete alla. Siis eraldus turbast vesi ja toimus söestumine. see oli pikaajaline protsess, mis kestis miljoneid aastaid.
Pruunsöest võib omakorda tekkida kivisüsi. Selleks peab pruunsüsi sattuma tugeva kuumuse ja kõrge rõhu kätte - näiteks maa sisemusse.
Söekaevandustest on leitud rohkesti karboni ajastu taimede ja loomade kivistisi.
Põlevkivi.
Põlevkivi koosneb ümmarguste mikroskoopiliste vetikate jäänustest ja taimsetest setetest.
Põlevkivi leitakse merepõhjas moodustunud settekihti vahelt mõnemeetriste kihtidena.
Fosforiit
Mere põhjas on moodustunud ka fosforiit, ehk ooboluskonglomeraat.
See koosneb tihedasti üksteise külge kivistunud Obolus-teokarpidest ja teistest setetest.
Lubjakivi
Lubjakivi koosneb peamiselt lubivetikatest ja karploomade kodadest. Eestis kleiduvat lubjakivi kutsutakse paeks.
Liivakivi
Liivakivi on tekkinud settinud liivakihtidest, mis raskuse mõjul kivistusid.
Kui hõõruda liivakivitükikest, siis hakkab ta pudenema ja tekib uuesti liiv.

Settekivimeid Eestis.
Eestis koosneb settekivimitest kogu aluspõhi. Settekivimite all asub tardkivimitest aluspõhi, mis Eestis ei paljandu.
Lubjakivi, dolomiit, fosforiit, põlevkivi ja liivakivi on tekkinud ajal, mil Eesti oli kaetud merega.
Põhja-Eestist Kesk-Eestini ulatub paekivist aluspõhi, mis on kaetud jääajajärgsete setete ja mullaga.
Lõuna-Eestis paljandub aluspõhjakivimina punakas devoni liivakivi, mis on kohati kaetud setetega.
Arvatakse, et vanaaegkonnas kattis suuremat osa Eestist soe ääremeri, milles oli rikkalik elustik.
Sellel ajastul ladestus rikkalikult teokodasid ja lubivetikaid, millest tekkisid paas ja fosforiit ning põlevkivi.
Skandinaavia kohal kõrgusid devoni ajastul mäed, millest jõed kandsid kaasa rikkalikult punakat liiva. Sellest tekkis punane meie liivakivi.
Devoni liivakivist on leitud palju kivistisi loomadest, kes elasid tollases meres. Palju kivistisi on leitud näiteks Aruküla koobastest Emajõe lähistelt..

Tuletame meelde, mida teame kivististest.
Kuidas kivistised tekivad?
Mis on jäljendid?
Kuidas ja kust kivistisi leitakse?
Millistest meie kividest võib leida kivistisi?

Külastame Geoloogia muuseumi.