13. Tardkivimid.Rändrahnud Eestis.

Millal tekkisid esimesed kivimid?
Esimesed kivimid tekkisid miljoneid aastaid tagasi, kui moodustus maakoor.
Maad kattis sellal arvatavasti vedel magma, mis tardudes moodustas maakoore.
(Arvatakse, et maakoore moodustab rohekas aluseline tardkivim oliviin).
Kõige vanemaid kivimeid on leitud Gröönimaalt.Need on ligikaudu 3.7-3,9 miljardit aastat vanad.
Ürgseid kivimeid leidub palju ka Põhja-Ameerikas, Põhja-Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Maakera paljudes teistes paikades on nad kaetud nooremate kivimitega.

Tardkivimid.
Tänapäeval tekib uusi kivimeid juurde vulkaanilistel aladel.
Maapõuest üles tungiv magma hangub ja selle tulemusel tekivad tardkivimid.
Kui magma hangub maa sisemuses, tekivad tardkivimid.
Kui magma jõuab laavana maapinnale, tekivad vulkaanide juures purskekivimid. Sisuliselt on need mõlemad tardkivimid.
Mis on magma?
Mis on laava?
Kui magma jahtub aeglaselt, tekivad selle kristalliseerumisel jämedateralised kivimid nagu graniit ja basalt.
Kui laava hangub kiiresti, tekib ühtlane vulkaaniline klaas. See võib olla kas kristalliline, klaasjas või poolklaasjas.
Tuntumad tardkivimid sellest rühmast on tuff (ehitusmaterjaliks kasutatav kergesti töödeldav kivim)ja obsidiaan (läikiv, klaasjas must kivim, millest ürgsel ajal lihviti koguni peegleid).
Vaatleme tardkivimite pilte.Kus tardkivimeid kasutatakse?(ehitised, kujud)

Tardkivimid Eestis.
Eestis aluspõhja moodustavad tardkivimid ei paljandu, küll aga asuvad Soomes ja teistes põhjapoolsetes maades tardkivimitest graniitmäed.
Jääajal sattus suurel hulgal kivimitükke sealsetest mägedest koos jääga Eestimaale. Kui jää sulas, jäid järele rändrahnud.
Rändrahnud koosnevad põhiliselt graniidist ja rabakivist.
Uuri järele, millised on Eesti suurimad rändrahnud.
Vaatame, kas meie kivimitükkide hulgas leidub tardkivimite tükke.

Ingliskeelset infot tardkivimitest - http://volcano.und.nodak.edu/vwdocs/vwlessons/lessons/Igrocks