12. Mineraalid ja kivimid. Kasvatame kristalle. Kivimikollektsioon.
Uurime lähemalt mõnd kivi.
Kasutada võib ka luupi. Kivid koosnevad erinevat värvi teraksetest - mineraalidest.
Igal mineraalil on kindel koostis ja ehitus, sest nad on tekkinud erinevalt.
Mitmed mineraalid esinevad looduses kristallidena.
Vaatleme raamatutest mineraalide ja kristallide pilte.
A.Fersman "Lugusid mineraalidest"
A.Raukas "Kalliskivid"
Silmaring "Kivimid ja mineraalid"
H.Viiding "kivimid ja mineraalid"
Uurime lähemalt, mis on kristallid.
Kui mineraalis olevad aineosaksesed paigutuvad korrapäraselt, tekivad
kristallid.
Lihtsamaks kristallide näiteks on jäme keedusool , suhkur või jääkristallid.
Kristallid on ka paljud vääriskivid.
Mõned kristallid on väga tillukesed, kuid on ka suuri kristalle, nagu mäekristallid,
teemandid jt.
Kristallidel on võime kasvada - aineosakesed paigutuvad kristallis kindla
korrapärasusega.
Proovime ka ise kasvatada kristalle.
1.Soolakristallid.
Valmista üleküllastunud soolalahus, segades veele hulka soola nii kaua, kuni sool enam
lahustuda ei taha.
Seejärel pane soolalahus alustassile ning aseta seekas aknalauale, või teise kohta, kus
aurumine on kiire.
Alustassi servadele tekivad soolakristallid.
2.Suhkrupurikas.
Lisa 1 tassile kuumale veele 1 3/4 klaasi suhkrut ning sega kuni suhkur lahustub.
Võta puhas kirjaklamber ja seo see niidi otsa. Kinnita niidi teine ots pliiatsi külge.
Pane pliiats purgi kohale risti, nii, et kirjaklamber ripuks suhkruvees.
Esimesed kristallid tekivad mõne tunni möödudes.
Kivimid.
Kuna kividel on erinev mineraalne (ja kristalliline) koostis, saab neid selle alusel
liigitada kivimiteks.
Milliseid kivimeid leitakse kõige sagedamini Eestis?
Rändrahnudes näeme sageli graniiti, rabakivi, marmorit.
Mere-ja jõe kallastel paljanduvad sageli lubjakivi (paekivi) ja liivakivi.
Kivimikollektsioon.
Selleks, et paremini tundma õppida kivimeid, koostame kivimikollektsiooni.
Iga laps toob kooli kaasa mõned erinevad kivimid, mida järgnevates tundides kasutatakse
liigitamiseks.