1. Maa sünd

Kuidas Maa sai tänapäevase ilme?
Sissejuhatav tund, milles lastel on võimalik eelmise Kosmose teema jätkuna arutleda ja oletada, kuidas sündis nende koduplaneet.
Kuna Maa esimesed päevad jäävad aega, millest ei teata palju, ei ole olemas ühte ja ainukest tõde Maa esimeste päevade kohta.
Laste töölehelt võib lugeda, mida kirjutatakse Maa sünniloo kohta "Entsüklopedia Britannica"-s.
Lapsed võivad võrdluseks uurida ka teisi Maa geoloogilist ajalugu käsitlevaid raamatuid:
"Laste entsüklopeediat",
"Laste geograafiaentsüklopeediat",
ENEKE-st,
"Maakera seest- ja väljastpoolt"

Elusorganismide toime Maale.
Kui Maa 4, 5 miljardi aasta eest tekkis, oli ta algul elutu.
Ainult maavärinad, vulkaanid ja langevad meteoriidid muutsid tema pinda. Maa oli viljatu, siin ei olnud mulda ega elu.
Maa ümber moodustus algne atmosfäär, mille koostises olid ammoniaak, süsinik, vesinik ja teised gaasid.
Praegusaegne atmosfäär hapniku, lämmastiku, süsihappegaasi ja veega tekkis pika aja jooksul.
Kui temperatuur Maa ümber oli juba jahtunud alla 100 kraadi, tekkis kondenseeruvast aurust vesi.
Sadade miljonite aastate jooksul Maa vedel välispind jahtus ja tekkis tahke maakoor.
Kui veetemperatuur maal oli langenud alla 50 kraadi, tekkisid tingimused elu arenguks.
Kujunesid välja ka esimesed elusorganismid, kes omakorda hakkasid kujundama planeedi pinda.
Elusolenditel on Maa välisilme kujundamisel suur osa.
a)Organismide toimel kiirenes kivimite murenemine.
b)Organismide toimel tekkis mullakiht
c)Organismid kujundasid välja tänapäevase atmosfääri koostise.
d)Organismid ladestava endasse süsinikku ja tekitavad orgaanilis aineid. Nii hoitakse tasakaalus Maa kliimat (Muidu järgneks kasvuhooneefekt).
e) Surnud organismide jäänused moodustasid setteid, millest kujunesid settekivimid. Settekivimites on salvestatud rohkesti energiat ja neid saab kasutada kütuseks.

I