Kas tead, kuidas
tekkis maad kattev mullakiht?
Aja jooksul kivimid murenevad.
Murenemisele aitavad kaasa vesi, õhutemperatuuri muutused ja taimejuured.
Seejärel asuvad kivimitükikeste vahele elama mitmesugused
elusorganismid.
Kui kivimiosakesed segunevad kõdunevate taime- ja loomajäänustega,
tekib huumus, mis muudab mulla viljakaks.
Huumus on mulla viljakandev kiht.
Muld koosneb:
- erineva suurusega kivimitükikestest ja liivast;
- surnud taimede ja loomade kõdunenud jäänustest;
- mullaosakeste vahele jäävast ruumist, mis võib täituda vee või õhuga.
Ka see, kuidas inimesed mulda kasutavad, mõjutab
mulla moodustumist.
Adraga kündsid muistsed põllumehed õhukest mullakihti ja
murendasid mulla all olevat paekivi. Lahtimurenenud paekivi muutus järjest peenemaks ja
segunes elusorganismide kõdunenud jäänustega. Sellest sai muld. Nii paksenes mullakiht
aastasadadega just tänu põllupidamisele.
Muld muutus viljakamaks ka tänu väetamisele.
........................................................................................ |
 |
Mullad hoiavad endas toitaineid ja vett taimede ja loomade
jaoks.
Mulda läbides vihmavesi filtreeritakse ja puhastatakse.
Muld ei ole igal pool
ühesugune. Muld võib olla must, pruun, või punakas. See on nii sellepärast, et muld
tekib erinevatest kivimitest ja sisaldab erineval määral huumust.
Mida tumedam on muld, seda viljakam ta on.
Üks mulla tähtsamaid omadusi on tema veesisaldus.
Mulla niiskus määrab ära, missugune taimestik sellel mullal kasvab.
Kui mullas on liiga palju vett, muutub maapind soiseks. Niiskes
mullas on liiga vähe õhku taimede kasvamiseks. Kui muld muutub liiga kuivaks, viib tuul
selle minema.
3. Kaeva oma kodu lähedalt pisut mulda ja too see kooli kaasa.
Joonista siia värvipliiatsitega, millist värvi mulda sinu klassi lapsed leidsid.
Mulla värvused minu
kodukohas. |
4. Muld koosneb
....................................................................................................................................................
|