MAAVÄRINAD

     Laamad liiguvad pidevalt ja nende servad nihkuvad aeglaselt üksteise suhtes. Nihkuvad ka maakoores olevate lõhede servad.
     Mõnikord aga lõhe servad takerduvad ning tekib pinge. Kui maakoore osad prao juurest järsult liikuma hakkavad, tekivad maavärinad.
      Värinaid põhjustavad praod asuvad enamasti mitmekümne kilomeetri sügavusel, kohati koguni mõnisada kilomeetrit maapinnast allpool.

     Kohta, kust maavärin alguse saab, nimetatakse ...............................................................................
     Seal on võnked kõige tugevad.

     Maavärina keskmest levivad võnked ringikujuliste lainetena. Võnked kanduvad edasi nii maapinnas kui ka vees. Seetõttu võib maavärinat tunda selle tekkekohast kaugel.

4-2-4-1.jpg (53437 bytes)
Maavärinate tagajärel tekivad maalibisemised ja varingud
ning hiidlained - tsunamid.

Kuidas oleks võimalik lavastada maavärisemist?

Kasutan järgmisi vahendeid:
........................................................................................................................
........................................................................................................................

Minu katseskeem:

 

 

 

 

Tulemus:
............................................................................................................................
............................................................................................................................

varin3.jpg (39960 bytes)
Maavärin Jaapanis 1891. aastal.

     Maa võnkeid registreerivad tundlikud aparaadid - seismograafid.
    Analüüsides seismograafide andmeid üle terve maakera võib ette ennustada maavärinate teket.Tuleb ette nii tugevaid kui ka keskmise tugevusega maavärinaid.

     Maavärinate tugevuse hindamise skaala leiad ENEKE-sest.
     Maavärinaid hinnatakse .................................................................................................... järgi.