Suur osa huvitavatest looduslikest paljanditest paikneb jõgede kallastel ja mere lähedal.      Paekivipaljanditest on tuntumad  pangad ja astangud, mis on iseloomulikud Põhja- ja Lääne-Eestile. Paekivipangad Rannamõisas, Pangas, Ontikal, ning mujal on tekkinud vanaaegkonna alguses, kui Eesti oli kaetud merega. Maapinna kerkimise tulemusel on kunagine mererand tõusnud ja moodustanud pankranniku. Pankranniku kõrgus ulatub 20 meetrist 56 meetrini.      Liivakivipaljandid on tekkinud vanaaegkonna keskel ladestunud kivimitest. Liivakivist järsakkallas on näiteks Võrtsjärve idakaldal Tammel, Tartus Emajõe ääres ja Viljandi Lossimägedes.

Kallastel paljand Peipsi järve kaldal(11 m)

Tuntuimad liivakivipaljandid on aga Suur-ja Väike-Taevaskoja kaljud Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitsealal.      Tori liivakivipaljandist ehk Tori põrgust on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid.

3. Joonista maapinnakihte kohas, kus need paljanduvad.
    Kirjuta joonisele juurde, millal kihid tekkisid!

Minu joonistatud paljand asub:
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................