MAAPIND MEIE JALGADE ALL

    Vanaaegkonna alguses, 600 miljoni aasta eest,  oli Eesti kohal soe madal meri rikkaliku elustikuga. Mere põhja ladestusid miljardid teokarbid ja vetikad, millest tekkisid lubjakivi, fosforiit ja põlevkivi.

     Vanaaegkonna keskel uhtsid jõed kõrgetest mägedest merre punast liiva. Sellest liivast tekkis punane liivakivi.
     Keskaegkonnas ja uusaegkonna algul, sadu miljoneid aastaid tagasi, olid Eesti alad merest kõrgemal. Pinnavormid kulusid ning uusi settekihte ei tekkinud.

     Uusaegkonna lõpul, 1,8 miljonit aastat tagasi, maakera kliima jahenes ning algasid jääajad. Jääajal oli Eesti ala mitme kilomeetri paksuse igijääga kaetud.
     Jää hakkas sulama umbes 12 tuhat aastat tagasi, kui jääaeg lõppes. Jää seest sulas välja rohkesti liiva, kive ja rändrahne. Need katsid maa pealispinna setetega.

1. Loe ja täida lüngad!
     Eesti geoloogiline ajalugu on väga vana.
     Maapind meie jalge all koosneb aluskorrast ja pealiskorrast.

     Aluskord on tekkinud agu- või ürgaegkonnas. Aluskorra moodustavad tardkivimid - gneiss, gabro ja graniit. Aluskorra kivimid pole Eestis maapinnalt nähtavad. Aluskord asub 100-600 m sügavusel.           
     Pealiskord koosneb settekivimitest. Need on :
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................

2. Tuleta meelde või vaata geoloogilise aja skaalalt, millised aegkonnad on juba olnud.
Leia õiged vastused tabelisse!

     Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eesti pealiskord koosneb lubjakivist.
     Lõuna - Eestis on kohati maapinnal näha liivakivi.
    Jääaja järgset kruusa ja liiva võib näha kõikjal maapinnal ning küngastes.