HÄÄLIKUÜHENDID

1. Täida lüngad.

Eesti keele häälikud jagasime kõige üldisemalt täis- ja ...................häälikuteks.

Häälikud võivad olla lühikesed, ............................. või ................................ .

Lühikese hääliku märkimiseks kasutame tavaliselt ..................... tähte, pikka ja ülipikka

häälikut märgime harilikult ...................... tähega.

Häälikutest ja tähtedest saame moodustada ............................

Näiteks sõna

RONIS koosneb viiest lihthäälikust, millest 2. ja 4. on .....................häälikud,

1., 3. ja 5. on ......................häälikud

LOOPIMA koosneb kuuest lihthäälikust, millest 2., 4. ja 6. on .....................

................, 1. ,3. ja 5. jällegi .............................................. .

ETTEVAATUS koosneb kaheksast lihthäälikust, millest ................................

...........................................................................................................................

KORSTEN - selle sõna puhul pole tegemist üksnes lihthäälikutega. Erinevad

kõrvutiasetsevad kaashäälikud moodustavad ..................................................

LAULAN - erinevad kõrvutiasetsevad täishäälikud moodustavad .................

................................................... .

Kas sõnas LAULAN on diftong?Jooni see alla.
Nimeta veel kaks diftongi sisaldavat sõna.

Sõnas LOOPIMA ei ole häälikuühendit, kuigi siin on kõrvuti kaks täishäälikut.

Miks? ..................................................................................................

...............................................................................................................