4-2-13-1

TARDKIVIMID

     Miljoneid aastaid tagasi, kui tuline Maa jahtus, tardus maakoor ning tekkisid esimesed kivimid - graniit ja basalt. Neid kivimeid kutsutakse tardkivimiteks.

     Praegu on maakera suurim kivimitootja Maa sisemuses leiduv poolvedel magma.
     Kui magma maapõue õõnsustes ja pragudes tardub, tekivad ka sinna tardkivimid.
     Kui aga magma tungib vulkaanipursete ajal maapinnale, siis nimetatakse seda laavaks. Tardumisel tekivad laavast purskekivimid.

1. Täida lüngad!
     Magma on .................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................
     Laava on....................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................
     Kui laava tardub aeglaselt, tekivad poorsed, urbsed kivimid - tuff ja graniit. Need on ........................................kivimid.
     Kui laava tardub kiiresti, tekivad klaasjad kivimid - obsidiaan ja vulkaaniline klaas. Need on ..................................kivimid.

2.Tõmba joonisele abistavad viitejooned!

purskekivimid

tardkivimid

magma

     Eestis võib tardkivimeid näha rändrahnudes, ilma milleta on raske ette kujutada meie randu ja maastikke.
    Rändrahnud on meie paekivisel maakamaral koha leidnud pärast kümne tuhande aasta tagust jääaega. Sulavad jäämassid ja vesi veeretasid vähehaaval siia graniidikamakaid, mis meist sadu kilomeetreid põhjapool kaljudest lahti olid murdunud.
     Eesti maastikule omastena on need pikal teel siledaks lihvitud kivid alati aupaklikku suhtumist leidnud ja aukartust äratanud suuremate kohta on teada rahvapärimusi ja muistendeid, väiksematega on olnud põllumehed kimpus.

Tuntumad hiidrahnud on Kabelikivi (ümbermõõt 56 m), Ehalkivi (48,5 m) ja Vaindloo rahn (43 m).
Rändrahnudega on seotud rohkesti muistendeid, vanu kombeid ja traditsioone. Paljud Eesti suured rahnud on rahvasuus tuntud Kalevipoja lingukividena või Suure Tõllu viskekividena.
3.Uuri välja, millistest kivimitest koosneb enamik rändrahne!
.............................................................................
.............................................................................