Vändra Gümnaasiumi laste uurimused teemal: Olid ajad...

Vana aja kool.

Vana aja koolid olid suured nagu on ka praegu, mõned olid ka väiksemad. Koolid olid tehtud kivist, osad väiksemad olid puidust. Osad neist olid kahekorruselised, osad mitte. Võõrkeel ja muusika olid neil enda klassis nagu meilgi on need  tunnid vahetevahel enda klasis. Ka õpetajad olid siis ranged - mõned neist aga lahked ja mitte ranged. Väiksemates koolides oli vähem lapsi kui suurtes koolides.

Vanaema Elli (Elbing sünd. 1928 a ) läks Kaansoo algkool 8-aastasena 1936. a. Käis seal 6 aastat, sest see oli kogu algharidus. Koolitee oli 5 km pikk. Suvel ja kevadel käidi iga päev jalgsi, talvel oldi internaadis. Koolivormi ei olnud. Seljas oli see, mida rahakott lubas.

Vanaema jutustas mulle ühe loo. See kõlas sedaviisi: " Minu vanaemal oli õde Silja, kes oli 2 aastat minust noorem. Ükskord, kui nad kahekesi kooli läksid, tahtis Silja, et minu vanaema Tiiu tema kotti veaks. Talvel ei viitsi ju keegi enda kotti kanda ja siis veel teise kotti ka vedada. Niisiis minu vanaema ei viitsinudki ta kotti vedada ja ta ütles:" Ei mina sinu kotti ei vea, vea ise oma kotti."
Partsti, sai Siljal süda täis, istus kivile, pistis pöidla suhu ja imes seda kuni viha üle läks ja nad hakkasid edasi minema." Nii võis juhtuda iga päev, sest neil oli 4 km käia iga päev tummade kooli.

Minu vanatädi käis koolis 70ne aasta  eest. See oli väike maakool. Koolis oli kaks klassituba. Ühest tupa oli,1,2 ja 3, klassi.Teises toas oli 4 5 ja 6,klass. Lapsed kirjutasid pliiadsiga ,ja varsti ka tidiga. Koolis puudus...

Minu vanaema läks kooli 8aastaselt. Koolivormi ei pidanud sel ajal kandma.Vanaema koolitee oli 5 km pikk. Pool sellest teest tuli käia läbi metsa.Vahel viis isa vanaema kooli hobusega, sest lumehanged olid nii suured, et neisse võis kinni jääda. Ükskord sügisel, kui vanaema koolist koju tuli, oli tee nii porine, et ta pastel jäi savisse kinni ja kadus jalast ära. Vanaema tuligi paljajalu koju. See juhtus 1930-ndal aastal.

Kui ema laps oli, käis ta koolis. Kool asus 5 kilomeetri kaugusel kodust. Esmaspäeva hommikul viidi lapsed hobusega kooli.Talvel oli väga külm, siis pandi ree peale kasukatekki alla ja nii sõiteti kooli. Nädala sees elasid lapsed internaadis.Laupäeval toodi lapsed koju. Pärast koolitundi jäid lapsed internaati. Seal nad õpisid, sõid, mängisid õhtul ja siis läksid magama. Internaadis oli kaks magamistuba - üks tüdrukutele, teine poistele. Eriti lõbus oli lastel koos olla õhtuti, siis mängiti ringmänge ja tantsiti.

Ema läks kooli 1966 aastal. See oli väike Pärnjõe kool. Klassis oli neil 14 õpilast. Koolis pidi käima koolivormiga: tumeda seeliku, triibulise pluusi ja läikiva põllega. Ema oli oktoobrilaps, hiljem pioneer. Oktoobrilastel olid Lenini näopildiga märgid rinnas. Pioneerid kandsid punaseid kaelarätte.

Kõigil lastel oli kohustuslik vormikittel - tumesinine valge kraega. Esmaspäeva hommik algas saalis ühispalvega, mille pidas direktor. Saalist lahkuti kahekaupa rivis, möödudes korrapidaja õpetajast, kes kontrollis, kas kitli krae ja käed on puhtad. Kes ei olnud korras, see saadeti koju end korda tegema. Koolis ei kasutatud töövihikuid . Olid ainult raamatud, kust kirjutati ülesanded vihikusse. Koolis käidi ka laupäeval. Oli üks koolivaheaeg, mis algas jõuludega ja lõppes 6. jaanuaril.

Minu ema oli koolis oktoobrilaps, siis pioneer ja lõpuks komsomol. Ma ei taha koolivormi. Mulle ei meeldi vahetunnis suur kisa . Õpetajaid ja klassiruume võiks olla rohkem. Praegused pingid on ilusad ja head. Oli väga erinevaid õpetajaid. Ma arvan, et mulle sobiks pioneerivorm.

Minu ema läks kooli 1972. aastal. Ema käis samuti Vändra Keskkoolis, ainult et esimesed klassid olid internaadi majas. Internaat asus vanas kurt- tummade koolis, mida kutsuti punaseks koolimajaks. 4 klass tuli suurde kooli. Sellel ajal sai ka valmis koolimaja uusehitus. Mingit suurt erinevust praegusest koolist ei ole. Isegi paljud õpetajad on samad, kes ema ajal. Ka minu vanaema on Vändra kooli vilistlane. Õpetaja Nurk ja Andrekson on ka teda õpetanud. Sel ajal olid nad noored õpetajad. Midagi erilist ta kooli ajast ei mäletanud.

Ema läks 1969.aastal Vändra Keskkooli. Algklassides oli oktoobrilaps. 1973. aastal hakkas pioneeriks. 8 klassis hakkas kommnooreks. Oktoobrilastel oli rinnas oktoobrilapse märk. Pioneerina pidi ema kandma punast kaelarätti. Koolis pidi kandma koolivormi.Selleks oli sinine seelik ja roheline pluus.

Kui emme kooli läks, oli aasta 1972. Ema kandis koolis koolivormi - sinist pihikseelikut ja rohelist või valget pidulikku pluusi. Tavalisi riideid ei tohtinud.

Minu ema läks 1 klassi 1967.a. ja lõpetas 8. klassi 1975.a. Koolivorm oli kohustuslik. Mõnes mõttes oli koolivorm hea. Vaesemad inimesed olid nagu rikkamad lapsed. Seetõttu polnud sellist asja, et lapsed norisid teisi nende riietuse ja rahakoti suuruse pärast. Kui ema koolis käis, olid õpetajad rangemad kui tänapäeval.

Minu koolitee.

Mina läksin kooli kevadel ja sügisel jalgsi või jalgrattaga. Koolimaja oli 4 km kaugusel. Talvel käisin koolis sageli suuskadega. Tol ajal liikus ringi hunte. Sageli nägin hundi jälgi. Hommikuti saatis ema mind poolele teele metsavahelt läbi, kuna kartsin. Kord isegi nägin hunte. Hommikul kooli minnes oli veel pime ja sellepärast oli meil valgustuseks tormilatern kaasas.Tol ajal patareilampe ei olnud. Siis olid 50. aastad.

Igal lapsel oma vorm
Õues lehti riisudes on torm.
Õpetajal tark on aju
Ja ta lemmikpuu on paju.

Emade ja vanaemadega rääkisid juttu:
Helari, Helen, Jorma, Kaarel, Kristel, Kristi, Liisi, Linda, Maarja, Mari-Liis, Merili, Minna, Nele, Paula ja Tuuli Vändra Gümnaasiumi 4.b klassist.