70-ndad

Oli külma sõja ajajärk, kus pooled maailma riigid olid eraldatud "raudse eesriide " taha ja kapitalistlik ning kommunistlik kord täiendasid üha kaitseabinõusid.
Maailm pelgab Kommunistlikku Hiinat.
USA valitsus oli sunnitud poliitiliste afääride(Watergate'i skandaal) tõttu tagasi astuma.
Üliõpilased protestisid Vietnami sõja vastu, mida Ameerika pidas kommunistliku Vietnami vastu.
Vastukaaluks "külmale sõjale" antakse Nobeli kirjanduspreemia vene vangilaagritest kirjutatud raamatule.(Aleksander Solženitsen)

Üksteise võidu püüavad USA ja NSV Liit teha edusamme kosmosevallutamises.
Mitmed mehitamata kosmoseekspeditsioonid uurivad Päikesesüsteemi planeete.
Kosmost püütakse ära kasutada kommerts- ja sõjaliseks eesmärgiks.
Kosmoseekspeditsioon Apollo 13 lõppeb tragöödiaga.
Jätkub tuumarelvastumise võidukäik maailmas. Korraldatakse palju tuumakatsetusi maa all.

Mis toimus muusikas? Seitsmekümnendate alguses läks laiali 60-ndate kultusansambel The Beatles. 1977. aastal sureb Elvis Presley.
Lõppeb biitmuusika ajajärk ja algab progressiivse rokiaeg.
Tuntumad lauljad ja ansamblid olid: David Bowie, Eric Clapton,Joe Cocker, Jimi Hendrix, Joni Mitchell, Eric Clapton, Elton John, Rod Stewart , Bob Dylan, Stevie Wonder, Simon and Garfunkel,Genesis, Led Zeppelin, ,Uriah Heep, Deep Purple.

Sünnivad techno-rock (Franck Zappa), elektrooniline rock (Pink Floyd)
Sünnivad ka uued muusikavoolud, mida mängitakse põhiliselt underground-muusikana.
Suur populaarsus oli ansamblitel The Doors, Jefferson Airplane, kes väljendasid põlvkonna vaimu.
Underground taotles lööklauludest ja kommertsrockist erinevaid suundi. Propageeriti uimastite nautimist ja kuulutati ekstremistlikku revolutsiooni, mis tuleb võidule, kui vallanduvad inimestes peituvad loomalikud alged. Musta nahka ja vinüüli riietatud muusikud, keerasid helitugevuse viimase piirini.
Paljud muusikud ja kunstnikud olid kimpus narkootikumide ja alkoholiga.
Mitmete selle aja rockikuulsuste (Janis Joplin, Jimi Hendrix, Jim Morrison) elu lõppes uimastite tõttu.
Underground ei piirdunud ainult muusikaga, vaid eksisteeris ka kunsti alal, näiteks luules, filmi- ja teatrikunstis. Hakkasid ilmuma undergroundi ajakirjad.
Erinevad kunstivaldkonnad hakkasid otsima sünteesivõimalusi nagu rockooperid, rockballetid jms.
Andy Warhol korraldas New Yorgis muusika, tantsu, filmi ja valgusetendustega multimedia-showsid.
Hakati korraldama happeninge.
Põranda alt tulid välja ka punk (Sex Pistols) ja raske rock (Black Sabbath, Alice Cooper, The Grateful Dead, The Velvet Undeground). Pungist ja heavyst said seitsmekümnendatel aastatel omaette noorsooliikumised.
Põhiliselt eristas neid teistest noortest anarhia, muusika ja riietus.
Kes on punkar?
Punkar JohnY Rotten, ansambel Sex Pistolsi solist: "Olen anarhist. Ma ei tea, mida tahan, kuid tean, kuidas seda saada."

Seitsmekümnendate aastate teisel poolel eemaldus muusika sotsiaalsetest probleemidest.
Seitsmekümnendate noorsoo peamiseks huviobjektiks sai poliitikavaba diskomuusika.
Diskolauludes kasutati palju süntesaatorit ja elektriklaverit, mille mõjul paljud diskolaulud omandasid sarnase kõlavärvingu.
Enneolematult elavnes diskoteekide tegevus, kus noored said tantsida uusima popmuusika saatel.
Üheks mõjukamaks tegelaseks muusikaelus sai diskorite tegevus, kes võisid diskoteekides ja raadios ning teles laulu kas tippu viia, või "kinni külmutada".
Edukad ansamblid olid: The Boney M, ABBA, The Jacksons, Village People jt.
Pildi 70-ndate popmuusikast andsid mitmed lauluvõistlused: Eurovisiooni lauluvõistlus, San Remo muusikafestival, sotsialismimaades Sopoti laulufestival.

Mood võttis üle mõjutusi anarhismist, pungist ja hipiliikumisest .
Hipiliikumine kommertsialiseerus. hakati müüma hipi-stiilis ehteid, heliplaate, rõivaid ja kõike muud võimalikku.
Korraga olid tänavad täis tehis-hipisid, psühhodeeliast sai moeasi ja undeground-kunsti võis kohata igal sammul.
Punki ja anarhiat sümboliseerisid haaknõelad, žiletiterad, näole kleebitud plaastrid ja teatraalsed rõivad. Moeasjaks said fašistlikud sümbolid - haakristid.