Vali välja üks planeet ja koosta sellest lühiuurimus
Ülesande koostas Pärnu Niidupargi Põhikooli õpetaja Varje Tipp

Kuidas kirjutada lühiuurimust?
UURIMUS on teaduslikku stiili kasutav tekst.
Lühiuurimuse ülesehitus on järgmine:

kirjandus:
"Täheatlas" 1990 - J.Jaaniste, E. Saare
"Laste entsüklopeedia" - J.Elliot ja Colin King
"Kosmose uurimine" Koolibri - B.Jones
"Maailmaruum - kõige vaarema" Tln.1983 Feliks Krivin
IV klassi loodusõpetuse õpik
NB! Abiks lühiuurimuse koostamisel võib kasutada ka pildimaterjali.

Planeedid
Merkuur
Päikesele lähim planeet on Merkuur. Maalt on teda raske näha, sest ta paistab alati Päikesele väga lähedal. Teda võib näha kas madalal idataevas või enne päikesetõusu madalal läänetaevas pärast päikeseloojangut. Merkuuril on palju kraatreid. Sellele lisanduvad mõned mäed ja madalamad alad nagu Kuulgi. Merkuur on väga kuum ning tal pole atmosfääri ega vett. Merkuuril ei ole elu.
Veenus
Järgmine planeet Päikesest eemaldudes on Veenus. Päikese ja Kuu järel on ta heledaim objekt taevas. Kuigi Veenus paistab taevas ilusana, on ta väga vaenulik planeet. Ta on kaetud mürgiste gaaside pilvedega, mis peegeldavad väga hästi päikesevalgust. Tema pind on väga kuum ja pilved nii tihedad, et läbi nende pole võimalik Päikest näha. Sellel planeedil on palju suuri madalaid tasandikke ühes kraatrite, orgude ja mägiste aladega. Leidub ka vulkaane, mis võivad veel praegugi aktiivsed olla.
Marss
Marss paistab taevas punase tähesarnase punktina, ta on verega ühte värvi. Läbi teleskoobi paistavad Marsi polaarsed jäämäed, mis sisaldavad külmunud vett. Aastaid tagasi uskusid astronoomid, et Marsil võib olla arukas elu, kuid praegu teame, et see pole õige. Marsi pind on väga külm ja kaetud igas suurusjärgus kaljudega. Marsil on palju erinevaid pinnavorme - kraatreid, mägesid ja orge ning kõrgeid vulkaane. Marsil on kaks kuud. Mõlemad on väikesed, vaid mõnekilomeetrise läbimõõduga. Need on Phobos ja Deimos.
Jupiter
Väljaspool väikeplaneetide piirkonda asub Jupiter - suurim planeet Päikesesüsteemis. Nagu teistelgi gaasilistel planeetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind. Jupiteri vaadeldes on näha planeeti ümbritsevad pilvevööndid. samuti on näha kuulus Suur Punane Laik, mis arvatakse olevat hiiglaslik keeristorm Jupiteri atmosfääris. Jupiteri ööpäev on väga lühike: ühe täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub vähem kui kümme tundi. Jupiteri ümbritsevatel orbiitidel tiirleb kokku kuusteist kuud.
Saturn
Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni ümbritsevad pilvevööndid, kuigi neid pole nii kerge näha kui Jupiteri omi. Ümber tema tiirleb vähemalt 21 kuud. Neist suurim - Titaan - on palju suurem kui Kuu. Saturni ümbritsevad rõngad muudavad ta üheks ilusamaks vaatepildiks taevas. Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest.
Uraan
Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud. Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. Tal on ka väga suur telgkalle. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril.
Neptuun
Neptuun on gaasilistest planeetidest kaugeim. Ta on Päikesest üle miljardi kilomeetri kaugemal kui Uraan ning teeb täistiiru ümber Päikese 165 aastaga. Praeguste teadmiste kohaselt on Neptuunil kaks kuud.
Pluuto
Kõige kaugem planeet on Pluuto. See on väike ja väga kahvatu planeet, mille kohta pole palju teada. Pluutol on kaaslane Charon, mis on Pluutost endast poole väiksem.
Kui Pluutost kaugemal on veel planeete, siis on nad väga kahvatud ning raskesti avastatavad. Mõned astronoomid loodavad neid siiski leida.