Tähtede surm.

Tähtedes toimuvad pidevad termotuumareaktsioonid, mille käigus kõige kergema elemendi heeliumi tuumadest tehakse raskemaid elemente (vesinik jt.). Termotuumareaktsioonide käigus kiirgub tähtedelt tohutu hulk energiat (soojust ja valgust).
Tähed on erineva suurusega. Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranže kääbustähti, nagu Päike.
Miljardeid aastaid püsivad tähed tasakaalus ja nende heledus on muutumatu.
Enne läbipõlemist lähevad nad aga tasakaalust välja ja tähtede suurus muutub - nad paisuvad ja neist tekivad punased hiiud ja ülihiiud.
Kui tähed sünnivad vaikselt, siis tähtede surmaga võivad kaasneda ägedad plahvatused.

VÄGA VÄIKESED TÄHED
Kui tähe mass on alla 0,1 Päikese massi, kujuneb gaasipilvest planeet.
KESKMISED TÄHED
Kui tähe mass on 0,1-0,5 Päikese massi, põleb temas olev vesinik esialgu heeliumiks ning tekib punane hiid. Seejärel toimub tähe kollaps, mille tulemusena tekib valge heeliumikääbus.
Tähed, mis on algul Päikesest kuni 5 korda suuremad, paiskavad ära oma välimised gaasikihid ja neist kujunevad valged süsinikukääbused.
Valges kääbuses ei toimu enam termotuumareaktsioone. Valge kääbuse pind on küllalt tihe ja kuum (200,000 kraadi Celsiuse järgi - 30 korda kuumem Päikese pinnast). Teelusikatäis valget kääbust kaalub tervelt 5 tonni.
Valge kääbus jahtub ning lõpuks jääb temast järele külm ja väga raske jahtunud tuum, mida kutsutakse mustaks kääbuseks.

SUURED TÄHED
Kui täht on Päikesest rohkem kui 5 korda suurem, siis hakkavad kergemad elemendid termotuumareaktsioonide käigus muutuma järjest raskemateks elementideks.Seetõttu sarnanevad suured tähed oma eksistentsi lõppjärgus kihilisele sibulale ja neid kutsutakse ülihiidudeks.
Tähe südamesse koonduvad kõige raskemad elemendid, mis moodustavad raudtuuma.
Tähe pinda aga ümbritsevad kergemad gaasilised elemendid. Seetõttu on tähe läbimõõt väga suur ja täht muutub ebastabiilseks, sest ta ei jõua oma välimisi kihte enam hoida.
Äkitselt paiskab täht oma välimised gaasikihid ära. Väga lühikeste hetkede jooksul toimub võimas plahvatus, mida kutsutakse supernoovaks. Supernoova hetkel rebitakse tähe välimised kihid eemale ja täht kiirgab niisama palju valgust, kui terve galaktika.
Täht ise vajub kokku.
Kui allesjääv täht on sama suur kui 1,5 - 2 Päikese massi, siis tema kokkuvarisemine pidurdub ja temast saab neutrontäht ehk pulsar.
Kui allesjääv täht on Päikesest üle 2 korra suurem, muutub täht niivõrd tihedaks, et ta muutub oma külgetõmbejõud mõjul mustaks auguks.