![]() |
Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan.
orbiit: 4,504,000,000 km (30.06 AU) Päikesest
diameeter: 49,532 km (ekvatoriaalne)
mass: 1.0247e26 kg
Rooma mütoloogias oli Neptuun (Kreekas: Poseidon) merejumal.
Pärast Uraani avastamist pandi tähele, et tema orbiit ei ole selline, nagu ta peaks olema kooskõlas Newton'i seadustega.
Sellepärast ennustati, et mõni teine veelgi kaugemal asuv planeet peab häirima Uraani oma orbiidil. Neptuuni märkasid esimesena Galle ja d'Arrest 1846. aasta 23. septembril väga lähedal asukohale, mida ennustasid teineteisest sõltumatult Adams ja Le Verrier põhinedes arvutustele, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Inglismaa ja Prantsusmaa (kuigi mitte, ilmselt isiklikult Adams'i ja Le Verrier'i vaheline) vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nad on nüüd koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.
Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest.
Kuna Pluto orbiit on nii ekstsentriline, ületab ta mõnikord Neptuuni orbiidi. Alates 1979. aastast on Neptuun tegelikult olnud kõige kaugem planeet Päikesest; Pluuto saab jälle kõige kaugemaks 1999. aastal.
Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga.
Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris.
Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega ja suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt.
Voyager'i kohtumise ajal,
oli Neptuuni kõige väljapaistvam tunnus Suur Tume Laik (vasakul) lõunapoolkeral.
Ta suurus oli umbes pool Jupiteri Suure Punase Laigu suurusest ( umbes sama diameeter kui Maal). Neptuuni tuuled puhusid Suure Tumeda Laigu lääne poole 300 meetrit/sekundis (700 mph). Voyager 2 nägi samuti väiksemat tumedat laiku lõunapoolkeral ja väikest ebakorrapärast valget pilve, mis vihises ümber Neptuuni iga 16 tunniga (nüüd tuntud kui "Skuuter" )(paremal). Selle tõeline olemus jääb saladuseks.
1994. aasta HST Neptuuni (vasakul) vaatlused
näitasid, et Suur Tume Laik on kadunud! Ta on kas lihtsalt hajunud või parajasti maskeeritud teiste atmosfääri aspektide poolt. Mõned kuud hiljem avastas HST uue tumeda laigu Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel.
Neptuunil on ka rõngad. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, aga Voyager 2'e fotod näitasid, et nad on terviklikud rõngad heledamate kohtadega. Üks rõngastest paistab olevat veidra põimunud struktuuriga (paremal).
Nagu Uraani ja Jupiterilgi, on Neptuuni rõngad väga tumedad, aga nende koostis on teadmata.
Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty, Equality ja Fraternity), järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle.
Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanilgi, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides.
Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta.
Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton.
Kaugus Raadius Mass Kaaslane (000 km) (km) (kg) Avastaja Aeg --------- -------- ------ ------- ---------- ----- Naiad 48 29 ? Voyager 2 1989 Thalassa 50 40 ? Voyager 2 1989 Despina 53 74 ? Voyager 2 1989 Galatea 62 79 ? Voyager 2 1989 Larissa 74 96 ? Voyager 2 1989 Proteus 118 209 ? Voyager 2 1989 Triton 355 1350 2.14e22 Lassell 1846 Nereid 5509 170 ? Kuiper 1949
Kaugus Laius Rõngas (km) (km) aka ------- -------- ----- ------- Diffuse 41900 15 1989N3R, Galle Inner 53200 15 1989N2R, LeVerrier Plateau 53200 5800 1989N4R, Lassell, Arago Main 62930 < 50 1989N1R, Adams
(kaugus on võetud Neptuuni keskmest rõnga sisemise ääreni)
... Sun ... Uranus ... Oberon ... Neptune ... Naiad ... Pluto ...