Kust tulevad komeedid?

Päikesesüsteemis arvatakse tiirlevat ligikaudu triljon komeeti.
Miks me neid siis nii harva näeme, tekib küsimus?
Enamik komeete on "lõksus" Päikesesüsteemi äärealadel, hiiglasuures ringis, mida kutsutakse Öpik-Oorti komeedipilveks.
Selles liiguvad komeedid väga aeglaselt. Vaid mõni juhuslik külgetõmme või tõuge lähedaselt tähelt võib komeedi pilvest välja paisata ja lennutada Päikesesüsteemi sisemuse suunas.
Enamik komeete tiirleb elliptilisel orbiidil.
Et komeedid näivad "elavat" hiiglaslikus pilves Päikesesüsteemi äärealadel, on nende tulekut võimatu ette ennustada.
Mõned komeedid tiirlevad kindlal orbiidil ning satuvad Maa lähedusse kindlate ajaperioodide järel.
Näiteks Halley komeeti tuntakse juba aastast 240 e.kr.
Perioodiliselt käivaid komeete on teada 184 ning kindlasti on neid rohkemgi.
Pärast seda, kui komeet on Päikesele lähenenud umbes 500 korda, siis jää ja gaasi kiht väheneb kord-korralt ja järele jääb asteroidisarnane kivikamakas.
Arvatakse, et vähemalt pooled Maa-lähedased asteroidid ongi tegelikult "surnud" komeedid.

Praeguseks on astronoomid avastanud ligikaudu 1000 komeeti.