Kaksiktähed

Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem.
Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult kaksik- või mitmiktähed.

Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb.
Pildil näed, mis juhtub , kui kaksiktähe moodustavad suur hiidtäht ja Päikese sarnane kollane kääbus.
Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks.
Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest hiiust saanud punane ülihiid aga plahvatab supernoovana ja moodustub kas valge kääbus, pulsar või must auk, olenevalt tähe algsest suurusest.
Nüüd muutub teine hiidtäht punaseks hiiuks ja temaga kordub sama, kuni lõpuks tiirlevad üksteise ümber 2 läbipõlenud tähte.

Mis aga juhtub siis, kui ühest tähest tekkis must auk?
Must auk hakkab endasse imema naabertähe materjali.Punasest hiiust väljavoolav gaas saab musta augu külgetõmbejõu mõjul tohutu kiiruse ja hakkab kiirgama röntgenkiirgust.
Nähes taevas niisuguseid tähti, võib seal lähedal oletada mustaaugu olemasolu.

Kui valge kääbusega ühineb teise valge kääbuse ainet, näeme tohutut valgussähvatust ehk noovat.
Noovad võivad kiirata nähtavat valgust ja röntgenlaineid, sest teise tähega ühinedes toimub termotuumaplahvatus ja vabaneb tugev osakeste vool.
Noovades sünnib palju raskeid elemente, mis ei saa tekkida ühelgi muul moel.
Erinevalt supernoovast jäävad mõlemad tähed pärast plahvatamist alles ja noova võib korduda.