SL-9 kokkupõrge Jupiteriga

Komeedi Shoemaker-Levy 9 (edaspidi SL-9) avastasid Carolyn ja Gene Shoemaker ning David Levy 1993 aasta 18. märtsil tehtud kosmosefotodelt.
Komeet oli nähtav Jupiteri orbiidil tiirlemisperioodiga umbes 2 aastat.Viimati jõudis SL-9 tervena Jupiteri lähistele 1992 aasta 7.juulil, kui teda nähti 71400 km kõrgusel Jupiteri pilvekattest.
Umbes 1,5-2,2 tunni jooksul, kui komeet oli planeedile kõige lähemal, purunes ta 21 tükiks, mis jätkasid tiirlemist ümber Jupiteri.

Päikese külgetõmbejõu mõjul muutus komeedi tükkide orbiit ning kui tükid 2 aasta pärast jälle Jupiteri lähistele jõudsid, oli karta kokkupõrget planeediga.
Ei ole täpselt teada, millise koostisega olid tükid, mis nüüd Jupiterile lähenesid. Kuigi oletati, et tegu võis olla komeediga, näitasid fotod, et tiheduse poolest olid tükid sarnasemad asteroididele. Tükkide läbimõõt ulatus 1-5 kilomeetrini, millest järeldati, et algne SL-9 võis olla umbes 8 km-se läbimõõduga.
SL-9 tükid lähenesid Jupiterile, ning nende ümber võis eristada ka tolmu ja väiksemate tükkide pilve.

16-22 juulini 1994 aastal põrkasid komeedi SL-9 tükid Jupiteriga ning see oli esimene kord, kui astronoomidel õnnestus vaadelda sellist taevakehade kokkupõrget.
Kokkupõrke tagajärjel tekkisid Jupiteri ümber kilomeetrite kõrgused "gaasimullid" ja planeedi atmosfääris võis näha hiiglaslikke auke.Arvatavasti võtab aukude täitumine palju aega.
Kuigi kokkupõrge on möödas, pole Jupiter ikka veel rahunenud.
Kuna tükid tabasid Jupiteri üksteise järel, kukkusid nad planeedi pöörlemise tõttu erinevatesse kohtadesse Jupiteri lõunapoolkeral.

Kokkupõrge komeediga tekitas Jupiteril hiiglaslikke tolmutorme.
Jupiterist viimastel kuudel võetud piltidelt on teadlased saanud andmeid Jupiteri atmosfääri kohta.
Neli päeva enne kokkupõrget läbistas üks komeedi tükkidest Jupiteri magnetvälja.Kaheminutise hetke jooksul eristas Hubble kosmoseteleskoop tugevat magneesiumiioonide voolu. Magneesium kuulub nii komeetide, kui asteroidide koostisesse.Teleskoop ei eristanud aga hüdroksüülradikaalide (-OH) voolu, mis oleks pidanud kaasnema, kui tegu oleks olnud jäise komeediga.