AINULT KOLM PÄÄSEVAD MAALE II

    ... Õhtul, kui ruuged pilved tumenema hakkasid, kerkis silmapiirile tähelaeva siluett. Hall mass oli tublisti maha jäänud, nii et me ei seletanudki enam tema siuglevaid näsasid ja pulbitsevat pealispinda. Ometi ei tasunud loota, et ta meid silmist laseb. Oli ta ju meid maandumishetkest alates jälitama hakanud. Korraks õnnestus ta Mario isegi ümber piirata. Hetk hilinemist, ja Mariot poleks enam elavate kirjas olnud.
“Miks sa seisma jäid?” päris Orlik.
    “Sealt tuleb keegi...”
    “Ega ometi mass?”
    “Ei. Inimene.” Panime Mario maha. Taevas oli hallitusekarva tuhm. Ning selle halli taeva taustal märkasime mõne sammu kaugusel mehesiluetti. See mees tuli meie suunas.
    “Ta on skafandris,” märkasin mina.
    ... Tundmatu astus ligi. Sõnagi lausumata jäi ta meile teraselt otsa vahtima. Siis vaatas meist läbi kusagile kaugusse ning sõnas: “Mass läheneb. Rutake! Tähelaev on lähedal. Seal pole enam ohtlik.” 		4-1-9-8.jpg (64866 bytes)

Tõstnud taas Mario õlgadele, asusime uuesti teele. Mees tuli meiega.
    “Oled sa Ogry Ceniroy grupist?” uuris Tadeusz.
    “Jah. Kogu grupist pääsesin ainult mina. Teised kugistas hall mass alla. Oli see alles suurepärane vaatepilt!”
    “Kuidas, palun?” Mees ei teinud kuulmagi.
    “Võibolla sa aitad meid?” pani Tadeusz ette. “Kolmekesi oleks Mariot kergem kanda.” Mees ei pannud ta sõnu millekski. Ta hoidis meist endistviisi veidi eemale.

Küsimused ja ülesanded I ja II osa kohta:

1. Kus ja milla toimub sinu arvates tegevus ?
2. Kes on tegelased?
3. Kuidas võis Mario Mantovani viga saada?
4. Mida või keda nimetasid mehed ainsaks asukaks planeedil?
5. Kuidas võiks jutt jätkuda? Fantaseeri!
6. Illustreeri jutu I osa!