Laensõnad. Võõrsõnad.
Kas teate, mis on laensõnad?
Enamik uusi sõnu ongi keelde tulnud laenude näol. Neid sõnu
nimetatakse laensõnadeks, sest nad on teistest keeltest laenatud.
Eesti keelde on sõnu laenunud peamiselt saksa (AABITS,
HAAMER),
vene (RUBLA, PURAVIK) ja soome (LEVIMA, PÜHA) keelest. Üksikuid sõnu on laenatud
paljudest teistestki keeltest (n. BANAAN pärineb portugali keelest).
Kui sõna on laenatud teisest keelest, on tal sageli teisele
keelele omane kirjapilt. Keeles veel kohanemata laensõnu nimetatakse võõrsõnadeks.
Aegapidi sõnad aga kohanevad uue keelega ja muutuvad oma sõnade sarnaseks.
Tuleta meelde, millised kaks "susisevat katusega"
häälikut võivad esineda teistest keeltest tulnud sõnades (näiteks sõnades
...OKOLAAD, D.....EMM)
Aga sõnas FINI... on koguni kaks eesti keele võõrast häälikut.
Need võõrhäälikud on .................................
- Kirjuta vihikusse kümme sellist sõna (koos tähendustega), mille kohta saab kindlalt
väita, et need küll veel päris oma sõnad ei ole (võid kasutada mõnda teatmeteost).
| TEISTEST KEELTEST HILJUTI TULNUD SÕNADES VÕIVAD ESINEDA HÄÄLIKUD F,
SH, Z NING SÕNADE ALGUL OLLA B, D, G. Näiteks: gloobus, diivan, büdzett, asfalt |
Leia igale eesti sõnale võõrsõnaline vaste. spordiriietus - d.............................. riidehoid - g................................... tantsupidu - b................................ punakaskollane - o......................... lauamäng - d............................... imik - b..................................... kaelkirjak - z ......................................... |
|
