Täishääliku pikkus

Eesti keele häälikud võib pikkuse järgi jaotada :
1) lühikesed häälikud;
2)...............................................................................
3) ..............................................................................

Vaatame kõigepealt täishäälikuid.

      Lühikest täishäälikut märgime kirjas ................. tähega, näiteks (too kaks näidet) ............................................................................................................................. .
      Pikka täishäälikut märgime kirjas ................................... tähega, näiteks
.............................................................................................................................. .
     Ülipika täishääliku märkimiseks kasutame samuti ............................ tähte, näiteks
................................................................................................................................

Võrdle sõnu lugedes:
KANA - KAANIS
KOLA - KOOLI
PURU - PUURIMA
MERI - MEERI
KILE - KIILUS
KÄRU - KÄÄRU
TÕDE - HÕÕRUS

Kuidas muutus täishäälik?

Muuda lühike täishäälik ülipikaks.
Sama poiss - peksa ......................................
palju koli - läks .............................................
sada sõpra - sõbraks ...................................
vaata seni - korjas ........................................
pehme padi - laenas ....................................
kitsas pilu - ära ............................................

Muuda pikk täishäälik ülipikaks

suur saabas - selle ...................................
halli hiire - palju .......................................
ilusa saali - lähme ...................................
kaotas nööbi - näppis ..............................
armsa vaala - nägi ....................................

Muuda lühike täishäälik pikaks

sale tädi - kõndis s........lis
lahja kilu - k........lu all
palju kalu - astu k........lu peale
puu võras - täitsa v........ras
kare käsi - kõrged k........red

Kirjuta lünka sobivas pikkuses täishäälik.

     Poisid püüdsid k........lu. V........la s........ba vilksatas v........ peal. M........li s........bus õhtul k........ju, k........sas k........ssipoeg. V........tsin suve m........re ........res. K........su l........mpsib p........ma. V........rad tahtsid läbi v........re pugeda. Pr........n p........der on tatrap........der. K........basime pimedas k........pas seinu. S...... valge padjap........r hakkab mind t........tama.