KOMEEDI VÕLU I     Öpik - Oorti pilv on kaugel pimedas ja me ei näe ega kuule teda.     "Ja ometi võib tekkida ime," ütles doktor." Meie võibolla magame, aga kusagil kaugel toimub võnge ja sünnib uus valgus. Objekt pannakse liikuma. Ta asub teele Päikese poole. Sünnib komeet, mis särab orbiidil ning liigub päikese poole, trotsides vastassuunas puhuvat päikesetuult . Ja tema valgust naudivad kõik."     "Eesti keeles öeldakse nende kohta veel:     “_a_a_ _h_," teadis Kaspar.     "Jah, neil ongi tõepoolest saba taga." ütles Doktor. Ta rääkis poistele kõik, mida ta komeetidest teadis. Ta näitas neile pilte ja oli isegi laulud kokku kogunud, mis nende kummalisest valgusest rääkisid.     "Kuule, see mees on vist armunud," sosistas Jaspar vaikselt Kasparile. Kuid Kaspar oli juba liiga suur, et selle märkuse peale tobedalt naerma hakata. Ta ei teinud sellest väljagi.     Doktor aga muudkui jutustas ja jutustas. Nii ilusasti, et Kaspar soovis sisimas, et ka komeedid ise seda kuulnud oleks.     Aga teadlasena jäi Doktor ka siin korrektseks. Ilusaid sõnu valides ei valetanud ta midagi ega teinud liialdustesse kalduvaid komplimente. Ta kirjeldas komeete täpselt nii, nagu nad on.     Siin see kirjeldus siis on.     Kõigepealt rääkis ta, kuidas komeedid välja näevad ja mis on nende sees ning millest on nende ilu tehtud:................................................................................ ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ...................................................................................................................................