Silbitamine

     Häälikud moodustavad kõnes silpe. Eesti keeles peab silp sisaldama vähemalt ühe täishääliku. Peale selle täishääliku võib silbis leiduda ka muid häälikuid.
     Too näiteks viis sõna, milles vähemalt üks silp koosneks vaid täishäälikust.
o -nu, .........................................................................................................

     Silpidest moodustuvad sõnad. Häälikul ja tähel pole tavaliselt omaette tähendust. Samuti pole enamasti tähendust ka üksikul silbil. Küll on aga olemas tähendus igal sõnal. Sõna märgib mingit olendit, eset, tegevust, omadust jne. On võimalik teha ka selliseid sõnu, millel tähendus puudub.

4-1-11-4.jpg (41686 bytes)

Kirjuta tekst silbitatult vihikusse.

4-1-11-5.jpg (25017 bytes)

     Ammuaega tagasi ei teadnud inimesed Päikesest midagi, sest Päikest polnud olemas. Nii päeval kui ööl vaatasid Maa peale ainult Kuu ja tähed. Ja inimesed teadsid hästi, et tähed on nende hiiglaste silmad, kes pealpool pilvi elavad, ja et Kuu on neist kõige suurema, taevavalitseja silm. *

Näit. Am - mu ae - ga ta - ga - si . . .
*Austraalia muinasjutt "Kuidas Päike tekkis" vt. lisast.

IGAS SILBIS PEAB OLEMA VÄHEMALT ÜKS TÄISHÄÄLIK.
e - ma, öö - sel, väi - ke
KAASHÄÄLIKUÜHENDIT SILBITADES VIIN AINULT VIIMASE KAASHÄÄLIKU JÄRGMISSE SILPI.
kar - din, kors - ten, teesk - le-ma, kos - mo - se - eks - pe - dit - si - oon

Korrasta sõnades silpide järjekord ja mõistata!
VABKAS  JA  NEBKAHA , GAA  SAOT  EI  SAA  GIKUNA ?
GASTSIIDILÕN  TUDSEO,  LÕNKULDGAST   TUDKOO,  TUBIS  MAIL   REÄÄ  PEAL?
BUHO JATAOH, TEE TATOLMU, MEES TASAPIIT?
RAKULDKE SETKE LITKOP?