SISSEJUHATUS     Kaspar ja Jaspar olid kaksikud, kuid mitte väga sarnased. Kaspar oli  ...............cm pikk ja kaalus ............kg.  Tal olid .................värvi silmad ja natuke .............................. nina. Jaspar oli   .............cm pikk ja ...........kg raske. Tal  olid .......................juuksed ning paremal põsenukil arm, mille ta ükskord kassiga kakeldes sai. Oli pime öö. Väljas paistsid kuu ja tähed Kaspar tahtis kangesti magama jääda.     "Und ei ole," ütles Jaspar, keda millegipärast ka kirstunaelaks kutsuti. "Und ei ole, lihtsalt ei ole," kordas ta.     "Nojah," ühmas Kaspar.     "Räägi mulle midagi. Millest sa mulle räägid?" küsis Jaspar. "Näiteks midagi sellist, mida sa oma targa peaga täna selgeks oled saanud ja mida mina ei tea."     "...jälle nendest kaugetest maadest või tähtedest, kus keegi pole varem käinud," torises Kaspar ja ja pani prillid pähe tagasi. Haigutas. . “Järsku on Kuu peal elu või tiirleb siin kuskil mõni planeet, mida keegi pole näinud ja mille me avastame. Muudkui räägi ja räägi."     Vaene Kaspar ei osanud arvatagi, et tema iroonia läheb talle kohe kalliks maksma.     "Vägev," sattus Jaspar vaimustusse. "Selle asja me täna võtame. Me otsime mõne planeedi üles, mida keegi ei tea ja hommikul on isa imestusest hall."     "Ma tegin nalja," püüdis Kaspar sõnu olematuks teha.     "Aga mina ei tee. Me leiame selle planeedi, küll sa näed!"     "Sind ja sinu fantaasiat küll,” naeratas Kaspar. " Viimane planeet avastati 1930. aastal ja sellest ajast saadik on kõik maailma astronoomid kogu taeva põhjalikult läbi kamminud. Aga sina mõtled, et leiad sealt lihtsalt niisama vaadates midagi, mida keegi pole näinud?"     "Asi selles ongi, et me ei vaata niisama. Me pingutame ja meie käsutuses on terve öö ja isa binokkel."     Poiste kõnekõmin oli muutunud nii valjuks, et ema nägu tuli ukse peale.     "Ema, kas sa tead, kus isa binokkel on?" küsis Jaspar ema käest.     Ema, kes oli tulnud poisse noomima, oli kahevahel. Kas kõigepealt noomida ja siis vastata küsimusele või vastupidi. Ta otsustas kõigepealt vastata küsimusele, sest Jaspari olek oli selline, et vastuseta ta rahule ei jää.     "Ma ei tea, kus on isa binokkel. Ma arvan, et ....."     "Tuleb isa käest küsida," ei lasknud Kaspar tal lauset lõpetada     "Ei ja veelkord ei," ütles ema kindlalt ja seisis kaljuna ukse peal. "Seda ei saa." Ja ta tõi 5 põhjendust, miks Jaspar ei saa minna öösel isa üles ajama.................... ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ...................................................................................................................................