Veislased kuuluvad sõraliste seltsi. Veislastel on
õõnessarved. Enamasti on sarved nii isas-, kui ka emasloomadel.
Sarved kasvavad kogu elu jooksul ega vahetu. Veised on veislaste
sugukonna üks perekondi. Tuntumad veiseliigid on koduveis ja
seebu.
Koduveis põlvneb tarvast ja ta kodustati u. 5000 aastat e.m.a.
nii Euroopas kui ka Ees-Aasias.Praegu on olemas 4 põhilist
koduveisetõugude rühma: piima-, liha-piima-, liha- ja
tööveised.
Eestis kasvatatakse piimakarja - tõud on Eesti punane ja Eesti
musta-valgekirju
Võrreldes piimatõugudega on lihaveised kergemini nuumatavad
Seebu on kõrge turjaküüruga kodustatud veis, kelle levila on
Indias. Seal peetakse seebusid pühadeks loomadeks. Seebu
piimaand on väike. Kõrges turjaküürus on rasvavarud, mida
saab keha tarbeks ümber töötada hädaolukorras, sellepärast
on seebud väga vastupidavad. (nagu kaamelitelgi küür).
Vasikad saavad mullikaks siis, kui nad hakkavad rohtu sööma.
Mullikad on veiste puberteediiga.Suuremjagu pullmullikaid
lõpetab oma elu lihakombinaadis, sest tänapäeval seemendatakse
veiseid inimese poolt ja nii palju pulle pole tarvis. Alles
jäetakse tavaliselt lehmmullikad. Mullikas saab lehmaks
tavaliselt teisel eluaastal, pärast seda, kui ta sünnitab
esimese vasika.Lehmad on emased veislased, kes sünnitavad
vasikaid.Lehm sunnitab harilikult 1, kuid mõnikord ka 2
vasikat.Pull on isane veislane, kellel on võime sigitada
järglasi. Härg saab pullist siis, kui ta kastreeritakse, st.
lõigatakse ära munandid. Kastreerimine muudab härja
rahulikumaks.
Pikad
sabad
Sarved
Veiste eluase on laut Piima
teekond
Matemaatika:
lauda ehitamine
Millised lehmad on head?
Kuidas saada palju piima.
Teised piimaloomad (kaamel, kits, hobune)
Eesti
rekordid loomakasvatuses
Veisekasvatus
Koduloomad
Veistelt saadakse liha, piima, nahka, sarvedest-kontidest-karvadest tehakse keemiatooteid.Poes liha ostes küsime me loomaliha, müüja aga annab alati veiseliha, sest nii on välja kujunenud, et poes tähendab mõiste loomaliha seda. tegelikult võiks müüja anda meile sellise küsimise peale ükskõik millise looma liha.
Piim on imetajate piimanäärmete nõre, millest
toituvad nende vastsündinud pojad.
Peale vee (85-91%) sisaldab piim lahustunult valkaineid ( 4-5% -
kaseiin, mida piimas leidub Ca-ühendina, albumiin, globuliin,
vadakuvalk),
rasvu (3-5% - hõljuvad rõõsas piimas keraksetena, ka
kolesterool, mis on rasvataoline aine),
piimasuhkrut ehk laktoosi (4-5%),
mineraalaineid (Ca), vitamiine, ensüüme hormoone jt.
pisiosakesi
Hapendudes kaltsium eraldub kaseiinist ja kaseiin sadestub
Piim on vasika toit.
Ternespiim on imetajatel esimestel päevadel pärast
sünnitust erituv piim. ternespiim on harilikust piimast
kollakam, sisaldab rohkem valke, mineraalaineid ja
rasvu.Ternespiimas on hulgaliselt nakkustevastaseid
rasvatilgakestega täidetud antikehi sisaldavaid kerakesi. Need
püsivad piimas esimesd 2-3 nädalat pärast poegimist.
Ternespiim on noorloomadele vajalik selleks, et nad saaksid
häireteta minna platsenta-toitumiselt üle piimatoidule ega
haigestuks.
Suure valgusisalduse tõttu ternespiim kalgendub
keetmisel.Ternspiima ei tohi viia piimatööstusse.
Ternespiima on tarvitatud toiduks - lisatud tangusupile või
küpsetatud ahjus.
Piimatooted
Piimasaamisel on puhtus ja hea jahutus tähtsad.
Piima võivad bakterid kergesti roiskuma panna. Selle vastu aitab
pastöriseerimine - kuumutamine.Piima jahutatakse suletud nõus
5-6 kraadini, kuumutamine vähendab piima kvaliteeti.
Piim läheb hapuks piimhappebakterite mõjul. Hapendudes
piimavalgud kalgenduvad ja piim muutub inimesele kergemini
seeditavaks.Hapupiima kuumutamisel saadakse kohupiima.
Keefiri tootmisel osalevad samuti bakterid, seal toimub osaliselt
alkoholikäärimine.
Ka jogurti valmistamiseks on olemas erinevad bakterid.
Eristatakse täispiima ja kooritud piima ehk lõssi (sellest on
eraldatud koor ja rasvad).
Lõssi ja petipiima saadakse harilikult võitegemisel, kui piim
kooritakse ja vahustatakse, kuni tekib või.Järelejääv vedelik
ongi lõss ja petipiim.
Võid tehakse võimasinas.
Piimast toodetakse veel hapukoort, piimapulbrit, ja juustu.
Mis on piima sees. V.Masing "Jätku leiba" Piim
lk.14-15
Piimatooted
V.Masing "Jätku leiba" Mida saadakse piimast?
Lk. 16-17
Toiduainetest
Kuidas lehm piima teeb?
Lehm rebib rohusuutäisi pika karvase keele ja alumiste
lõikehammaste abil .
Allaneelatud toit liigub söögitoru kaudu erilisse
neljakambrilisse makku.
Algul liigub rohumass selle kõige mahukamasse ossa - vatsa, kus
algab toidu seedimine sülje ja maos elavate bakterite abil.
Vatsast liigub toit võrkmikku. Võrkmikust öögatakse toit
söögitoru kaudu tagasi suuöönde - see ongi mäletsemine.
Lehmad mäletsevad puhkeajal. Mäletsemise ajal mälub lehm
tagasiöögatud toidumassi purihammastega läbi ja neelab uuesti
alla.
Seekord sattub allaneelatud toit mao kolmandasse ossa -
kiidekasse, kus toimub tselluloosi seedimine. Inimene ei saa
rohtu süüa, sest me ei suuda tselluloosi lagundada.
Kiidekast liigub toit mao neljandasse ossa - libedikku, kus
maomahla toimel seeditakse taimsed valgud.
Niiviisi omastatud valgud ja mineraalained rohust muudab lehma
organism piimanäärme-nõreks - piimaks.
Keskmine piima väljalüps on 4000 kg aastas, kuid parimad lehmad
annavad piima üle 6000 kg aastas.
Mida lkehmadele vanasti söögiks toodi? Varsakabi
Infotekst lehmast Lehm – Õie Haavik
Infotekstist ja teaberaamatutest (Eneke) uurivad lapsed järele,
kuidas piim lehma sees tekib.
Hoidke
vasikat
Kahe
lehma laul suvevihmas
Millal
karja
Nimepanemine
Jüripäev - karjalaskepäev