Ratsahobused ja raskeveohobused.
Hobuse kodustasid 5 - 6 tuhat aastat tagasi
Aasiar rändrahvad. Juba vanal ajal olid Araabias , Iraanis,
Indias ja Turkmeenias kuulsad hobusekasvandused.Ratsaspordiks
aretatad hobused on veelgi kergemad ja väledamad, nad võivad
ratsanikku kandes galoppi sõita ja takistustest üle hüpata.
Parim ratsahobuste tõug on arabibia hobune.Tema suudab joosta
kuni 69 km tunnis.
Kiirushobused on kõrgejalalised, saledad, elavaloomulised ja
pikaealised. Neil on pikk kael ja kõrge turi (145 -170 cm) ja
nad kaaluvad 400 -550kg
Euroopas aretati tugevaid hobuseid, kes keskajal pidid oma
turjal kandma rüütleid raskete raudriiete ja
relvadega. Hiljem pandi tugevad hobused raskeid koormaid vedama
ja põllutööd tegema.Taluhobused olid masinate eelkäijad.
Raskeveohobune võib vedada kuni 5-tonnist koormat. Inglismaal
liigutasid kaks raskeveohobust paigast
koorma, mis kaalus 51 tonni.
Tööhobused on madalajalgsed, jässakad, rahulikud ja tugeva
kehaehitusega.
Tänapäeval on aretatud ka universaalseid hobuseid, kellega saab
nii ratsutada, kui teha tööd.Eestis näiteks Tori hobune.
Hobujõud on võimsusühik, millega tähistatakse ka masinate võimsust - näiteks mitme hobuse töö suudab masin ära teha.
Hobuste kõrgus.
Keskmine tööhobune on 170 cm kõrgune ja kaalub 500kg
Suurim hobune on olnud Sampson , kes oli 2,19 meetrit kõrge ja
kaalus 1524 kg.
Maailma kõige väiksemad hobused on ponid. Poni turjakõrgus on
alla 147 cm.
Kõige väiksem hobune on olnud Little Pumpkin Tema oli 35,5 cm kõrge
ja kaalus 9 kg.
Hobuste vanus.
Hobuse vanust määratakse hammaste järgi.Hobune krõmpsutab
heinu ja kaeru ning aja jooksul hambad kuluvad. On hobusel rohkem
või vähem hambad kulunud, selle järgi saabki vanust määrata.Selline
määramine pole päris täpne. Võid arvata hobuse tõelisest
elueast poolteist kuni kaks aastat nooremaks või vanemaks.Koduhobune
võib elada 30-35 aastat vanaks, kuid tööloomadena kasutatakse
3-20 aastaseid hobuseid
Hobune keda põllutöödel või raskete koormate vedamisel
kasutatakse,elab kuni kolmekümneaastaseks.
Loomaaias on hobuste elueaks isegi üle viiekümne aasta.Kõige
vanem hobune on olnud Old Billy elas 62 aastat vanaks
Ratsahobuste jutteTuuletiivuline Jussu ja Pensionär Hirmu
Hobusekasvatus
Poegides sünnitab mära ühe varsa. Vastsündinu
on võimeline kohe emale järgnema. Emast võõrutatakse varsad 3
kuuselt.Vanuse ja soo järgi nimetatakse hobuseid: varss (kuni
1aasta), sälg (1-3 aastat), mära (emasloom), täkk (isasloom),
ruun (kastraat).
Miks on vaja täkke ja ruunasid? Ruunad on rahulikuma
loomuga,neid kasutatakse tööhobustena ja veohobustena.Täkke on
vaja paaritamiseks ja ratsahobusteks.
Hobused ei oska kohe inimese sõna kuulata, neid tuleb
"Välja õpetada"
Kuidas hobuste eest hoolitsema peab.
Hobused elavad tallis. Hobusetalli ei köeta, hobused armastavad
ka talvel käia lume peal kappamas ja soojendavad talli oma keha
ja sõnnikuga.Tallis on igale hobusele oma latter ja söödasõim.
Tall peab olema valge, soe, õhurikas, ase kuiv.
Toitmine.Hobused söövad kõrrelisterohket põld- ja
niiduheina, põhku, kaera ja söödajuurvilju.Hobune sööb
ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab
süüa, mis juua, eristab ta oma terava haistmise abil.
Hobused peavad saama õues käia, neid tuleb iga päev
jooksutada.Enne õueviimist hobused harjatakse ja pärast
joodetakse.
Jalad Hobused on väga õrnade jalgadega. Hobusel on isevärki
jalad. Jala otsas on ainult üks varvas ja selle peal on kabi.
Kabjad on nagu inimesel küüned. Kapjadele pannakse rauad alla,
ei nad liiga ruttu ära ei kuluks - see on hobuste rautamine.
Usutakse, et hobuseraua leidmine toob inimesele õnne. Kas ka
hobusele, kes selle raua kaotas?
Rakmed on hobuse töölerakendamiseks vajalikud vahendid.
Ratsavarustuse hulka kuuluvad sadul ja valjad
veo- ja sõiduhobustel on vaja range, valjaid, sedelgat koos
rihmadega, leid, looka ja ohje.
Valjad ehk päitsed on hobuse juhtimiseks vajalikud peapaelad,
mille abil hobust juhitakse ja ohjeldatakse ja pead vajalikus
asendis hoitakse
Rangide kaudu kandub hobuselt veojõud vankrile.
Sedelga abil hoitakse rangid, look ja aisad õiges asendis. Look
pidurdab liikumisel tekkivaid tõukeid.
Ohjad on hobuse juhtimiseks, ergutamiseks, peatamiseks ja
sidumiseks.
Matemaatikaülesanne:
Hobuseraud
Kui hobune murrab jala, siis on see talle suurim õnnetus, sest
jalavigastused paranevad väga aeglaselt ja hobune võibki
jääda lonkama.
Infotekst Hobune - Õie Haavik, Eesti
rekordid (hobune, lambad), Hobusekasvatus,
Koduloomad
Teabetekstid jagada rühmadele. Iga rühmaliige saab
ühe osa Hobuse tekstist läbilugemiseks. Sealt kirjutab ta
välja tähtsama oma teema kohta.
-hobuse kodustamise lugu EE 3 lk.447
-hobusetõud EE 3 lk.448
-hobuste eest hoolitsemine
-mida hobustelt saame?
-Juurde otsib ta rekordite hulgast oma teemaga haakuvaid
rekordeid ja muud põnevat infot.
Lõpuks kostab rühm ühise uurimuse hobustest.
Metsikud hobusekarjad Ameerikas
Ettelugemiseks raamat "Lugusid loomadest" E.
Seton-Thompson jutt:Telder mustang