1.Tallu.

Mis on talu?

Loeme talu kohta Margarita jutu algust kuni sinnani, kus Margarita küsib, mis on talu.
Lapsed seletavad , mis on nende arust talu.Kes on talus käinud?

Talu on põllumajanduslik majand koos hoonete ja talumaadega. Talud võisid olla kas suured või väikesed.
Vanasti olid suured põllumajandusega tegelevad majandid ehk mõisad. Uurime, missugune oli üks funktsioneeriv mõisamajapidamine. Võimaluse korral saab minna ka talusse või mõisakompleksi vaatama.
Möödunud sajandi Eesti talu erines mõisatest selle poolest, et talumaad ei kuulunud taluperemehele endale vaid olid mõisast sõltuvad.Hiljem oli võimalik talud päriseks osta.Nõukogude ajal talud kollektiviseeriti ja moodustati ühismajandid - kolhoosid. Kõigi talude maad liideti kokku ja perele jäi vaid taluõu koos hoonetega. Taluloomadest said kolhoosi loomad, kes elasid ühistes suurlautades. Kolhoosid ja ühismajandid said põllusaadusi toota palju rohkem, kui väiksemad talud.Nüüd on paljud talud taastatud, kuid on ka ühismajandeid.

Teistes läänemaades on aja jooksul keskmistest taludest saanud suurtalud, kellel on palju maad ja kes kasutavad maaharimisel tehnikat.

Loeme kohani, kus Margariita jõuab tallu

Miks mõned elavad talus?

Arvestada laste arvamusi. Linnaõpetaja võib pakkuda ka, mida tema arvab. Kindlasti vastaks tõeline taluelanik kuidagi teistmoodi.

Kuidas talus elavaid inimesi kutsutakse?

Suurtalud kasutasid ka lisatööjõudu, näiteks sulaseid. Keskmistes ja väikestes taludes saadi läbi oma pere jõududega.
Taluperemees, taluperenaine, sulane, taluteenija , päeviline, karjapoiss olid vanasti – vahepeal kui talusid polnud, olid kolhoosnikud – kuidas neid nüüd kutsutakse.

Millest tulevad talude nimed.

Paljudel taludel on selja taga pikk ajalugu. Sealt ka talude nimed.

Missuguseid hooneid Margarita talus nägi?

Millised on taluhooned?
Erinevates taludes on kindlasti ka erineva otstarbega hooneid.
Mõned talud on väga vanad. Millised hooned on sellistes taludes? elumaja (rehetare), ait, saun. Loomalaut, küün, kartulikelder
Nässu saun
Vana tare
Nõiavits

Pikka aega koosnes taluelamine rehetarest.
Rehetare elamisruumiks oli muldpõrandaga korstnata rehetuba, mida küttis suur reheahi.Suits läks välja suitsuaugu kaudu.
Rehetoa kõrval asusid ilma ahjuta külmad kambrid, kus sai magada vaid suvel.
Rehetare suurema osa moodustas paekiviseintega rehealune, mida kasutati talvel loomade ulualusena.Suvel elasid loomad suvelaudas.Laudapealses lakas heintes magasid suviti..talusulased
Toitu ja riideid hoiti aidas, riideaita kasutati suviti ka magamiseks . Sööki aga valmistati suveköögis.

Eesti talus paiknesid hooned suhteliselt vabalt ümber avara taluõue. Elumaja asetses harilikult õue tagaservas, tema esikülg jäi lõunakaarde. Tavalised kõrvalhooned olid aidad - viljaait, riideait, laudad, suveköök ja saun (Kesk- ja Lääne Eesstis saun puudus ja pesti rehetoas). Taluõu oli taraga jaotatud puhtaks õueks ja karjaõueks (Miks oli see vajalik? sõnnik)Õues asus kaev.
Lääne-Eesti saartel oli kõrvalhooneid rohkem - näiteks kalaait, sepikoda, pukktuulik küla serval)
Harilikult ehitati taluhooned palkidest, hoonenurkades laoti palgid risti ( ristpalkehitis). Lääne-Eestis olid ka paekiviseintega hooned.

Mõned talud on moodsamad. Milliseid hooneid on seal?
Enamvähem samad asjad, aga hoopis paremini tehnikaga varustatud, ka teistest materjalidest tehtud.

Miks on talus nii palju hooneid vaja, kui linnainimesele piisab korterist.

Et Margariita pole varem talus käinud, ei tea ta suurt midagi talu olmest.

Margariita:
Kas teil vannituba polegi? Miks on saun?
Meie toome kõik toiduasjad selvehallist
Miks on vaja aita ,mis on sahver ja kelder?
Joonistame milline võis välja näha selle talu sahver või kelder.
Margariita kutsutakse tuppa sööma.
Võrdleme linnakööki ja maakööki (suurus, millised köögiriistad, köögimööbel, pliit on neis). Milliseid sööke söödi maaköögis ja linnaköögis?
Kus teil kraan on?
Kas teil elektripliiti polegi?
Võrdleme linnakodu ja maakodu (küte, WC, vannituba, kraanid ja veevärk)
Millised kõrvalruumid veel talus on? Toad