15. Rohumaaviljelus

Heinamaad ja karjamaad.
Margariita uurib, mis vahe on heinamaal ja karjamaal.
Rohumaa on hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohumaataimed on kõrrelised, liblikõielised ja tarnad, samuti võililled ja mitmesugused putked.Rohumaad võivad olla kas looduslikud või külviga rajatud.
Looduslikud rohumaad on harilikult looduslikud jõeluhad ja lamminiidud jõekallastel, samuti puisniidud.Looduslikel rohumaadel tehakse heina ja karjatatakse loomi.Looduslikel rohumaadel säilib taimekooslus sajandeid muutumatuna, kuid ka looduslikud rohumaad vajavad inimtegevust (niitmist, karjatamist) - muidu kasvavad nad võssa ja metsastuvad.
Kultuurrohumaad on tekkinud külvamise tagajärjel.Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Siin kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut).
Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse:
a)kultuurniidud (sealt tehakse heina)
b)kultuurkarjamaad (seal karjatatakse loomi)
c)põldheinaväljad (seal tehakse heina)
Kultuurheinamaadel on umbrohtudeks kõik sellised taimed, mida heina hulka ei taheta - ohakad, tulikad, koerapöörirohi, naistepuna. Nad on kas mürgised loomadele, või vähendavad nad kultuurrohumaa saagikust.
niit-madalam ja niiskem looduslik rohumaa
nurm - kõrgem ja kuivem looduslik rohumaa
aas- madalama taimkattega rohumaa, ka niit, kus on rohkesti õistaimi

rohi on rohttaimedest taimkate rohumaal, samuti ka niidetud haljad heintaimed
hein on niidetud ja kuivatatud rohi
silo on mahlakas sööt, mida säilitatakse silohoidlates konserveeritult (kääritatakse piimhappebakterite abil)

Peamised heintaimed kuuluvad liblikõieliste ja kõrreliste sugukonda. Nad on enamasti mitmeaastased rohttaimed, mis paljunevad nii juurevõsude, kui ka seemnetega. Söödaks kasvatatakse 20 liiki rohttaimi.kerahein, timut, aas-rebasesaba, aas-nurmikas, aruhein,luht-kastevars, värihein, punane ristik, sirp-lutsern.
Liblikõielistest on hea söödaväärtus seahernestel, hiirehernestel, nõiahammastel, mõnel lutserni-ja ristikuliigil.
Kõrrelistest on kõrge toiteväärtus maarjaheinal, kõrgel raikaerikul, nurmikal.

Margariita on heinaajal talus.
Margariita kirjutab, mida on talus vaja suvel teha, et loomad saaksid talvetoidu kätte
Eestis on heina niidetud rauast vikatiga alates nooremast rauaajast. 19 sajandini tehti heina käsitsi aru- ja luhaniitudelt,korraldati heinatalguid. Loovõtmisel kaarutati heinakaari algul rehadega, siis riisuti poolkuiv hein kokku hunnikutesse, need laotati uuesti laiali ja lõpuks koguti hein saadudesse. Kuivatatud heina hoiti heinamaal kuhjades või väikestes küünides ning veeti talvel lumeteega koju. 19. sajandi lõpul hoogustus põldheinakasvatus ja hakati rajama kultuurheinamaid. Nüüd hakati niitmisel kasutama hobuheinaniidukit ja -looreha.Hiljem hakati heina koristama niidumasinatega.Mahaniidetud , kuiv hein pallitati ja viidi pallidena küünidesse.Tänapäeval võib niidetud rohu kohe pallidesse pakkida koos konservantidega, kus ta kile sees konserveeritult säilib.
Heinaniitmisega võib algust teha siis, kui hakkavad õitsema liblikõielised taimed ja kõrrelised heintaimed hakkavad pead looma.
Niitmisel on oluline ka niitmiskõrgus - kõrgel niitmisel jääb osa saaki kasutamata, madalamal niitmisel võivad heintaimede juured saada kahjustada.Mehhaniseeritud koristamiseks sobivad paremini kõrrelised, või kõrreliste ülekaaluga segud. Liblikõielistest koosneva heina koristamisel tekivad suured pudenemiskaod.
Kõige kõrgema toiteväärtusega on ristikurohke noor põldhein.

Milleks on vaja heina teha? Heinaaja töid.
Heinamaal – Kustas Põldmäe
Heinaaeg on ikka nii
Jaanipäev ja jaaniöö
Niitjad luuletus
Ettelugemiseks võib kasutada A.Lindgreni raamatut "Bullerby lapsed "- Heinaaeg Bullerbys

Rohumaad ja kariloomad
Kellele on heinu vaja?
Kui palju heinu on vaja lehma, lamba, hobuse ja küüliku ületalve pidamiseks?
Hobune Hobusele antakse heina ja jõusööta, näiteks otra või kaera
Lehm Lehmale antakse päevas 5 kilo kuiva heina, 20-30 kilo märgsilo ja lisaks veel jõusööta
Lammas Lambale antakse heina ja silo 3-4 kilo
Küülik Küülikutele antakse heina

Koduloomad väetavad.karjamaad sõnnikuga , kuid lisaks sellele võib põllule anda ka muid väetiseid.
Väetised.