Sigu peetakse ka kui lemmikloomi, täpselt nagu koeri ja kasse.
Scott P. Owens kirjutab oma meriseast nii:

KRAMER
Kramer on armas pikakarvaline merisiga. Ta on väga elava loomuga. Eriti siis, kui ta on oma puurist väljas. Siis järgneb ta sulle igale poole ja mangub maiustusi.
Kõige enam soovib ta porgandeid, sellerit ja salatit ja üleüldse kõiki puu- ja juurvilju.
Kramer armastab inimesi.
Kell 6.30 hommikul seisab ta oma puuri ukse juures ja ruigab: "Tere hommikust". Ta teeb seda nii, nagu ainult tema seda teha oskab. Armas.
Ja veel ruigab ta, kui ta on õnnelik, erutatud või kui tahab endale tähelepanu.
Õhtuti meeldib talle oma asemel magada ja vaadata televiisorist loodussaateid.

Ikka räägitakse, et siga on must loom.
“Sa näed välja nagu siga," öeldakse, kui keegi on pesemata.
Loomatundjad aga räägivad, et siga on väga puhas loom. Kui seal on sulus vähegi ruumi, käib ta "asjal" ühes sulu nurgas ja oma magamisaseme hoiab ta puhta ja kuiva.
Kui siga poriloikudes püherdab, siis ta hoopis peseb ennast. Niimoodi saab ta jagu pisikutest ja parasiitidest, kes tema nahal elutsevad.

" Sellest pole midagi, et pärast on ta tumepruun, ja meile ebameeldiv vaadata," seletas Volli.
"Seale see ei loe, mida inimesed arvavad. Talle on tähtis, et ta on ennast nüüd puhtaks teinud."

Joonista pilt sellest, kuidas siga ennast peseb.

Guinnessi rekordite raamatust: Kõige raskem siga on olnud Big Bill (U.S.A). 1933.a. kaalus ta 1157,5 kg. Tema turjakõrgus oli 1.52 m ja pikkus 2.74 m.