NIMEPUUD
Harri Jõgisalu järgi
       
    Koduaias olid meil kõigil oma nimepuud - vanaemal, emal, isal ja lastel. Lastele istutati noori puid juurde.
    Igal puul kasvasid isesugused õunad. Oli magusaid, hapusid ja hapukasmagusaid, magedaid ja jahuseid, kuid oli ka niisuguseid, mis kõlbasid alles siis süüa, kui neid oli lastud seista.
    Aga kõige enam on meelde jäänud ema õunapuu ja õunad selle otsast. Suur puu, tüvi jäme ja krobeline, üle katuseharja ulatuv latv ja laias ringis maani langevad oksad. Õunad nagu ei ühelgi teisel puul. Puu all on alati vari ja vilu.
                       

1. Leia esimesest lausest sõnad, mis vastavad küsimusele kellel?
Kirjuta need.
.....................................................................................................................


    2. Vali lausete jätkamiseks sõnad.

Õun on (alati) .............................................................................................. .
Õun võib olla ............................................................................................... .
Õunal on (alati) ........................................................................................... .
Õunal võib olla ........................................................................................... .

(magus, puuvili, ümmargune, süda, seemned, koor, punane, hapu, ussiauk, krobeline, sile, olnud õunapuu otsas lõhkenud koor)

MAASIKAS
Juhan Kerdi järgi

Maasikas, tõsi küll, pole lill, kuid vaevalt teda märkamata ja maitsmata metsast läbi pääseb.
Kui Vanaisa oli loonud maasika, unustanud ta sellele õisi teha. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all. Need näinud igal kevadel õunapuid ilusasti õitsemas ja sügisel vilja kandmas. Maasikad läinud Vanaisa juurde paluma, et nemadki õitseda ja vilja kanda tohiksid.
Vanaisa lubanudki, aga jätnud maasikatele endile valida, missuguseid õisi nad soovivad. Maasikatele meeldisid õunapuuõied.
Sellest ajast peale on maasikatel ja õunapuudel ühte laadi õied.