8.Piltlikud väljendid naljades.
Piltlikud väljendid.

Kahest või mitmest sõnast koosnevat väljendit, mis märgib üht mõistet nimetatakse piltlikuks (fraseoloogiliseks) väljendiks. Piltlikke väljendeid kasutatakse keele ilmestamiseks.
Näit. jalga laskma – põgenema,
süda sai täis, kops läks üle maksa, jalgadele tuld andma, see läks kalliks maksma, peast põrunud, hambasse puhuma, keelt hammaste taga hoidma, kõrvu pea alla panema, ninapidi vedama, kitli peale andma
Piltlike väljendite tekkelugu on lahti seletatud F.Vaka raamatus "Miks just nõnda".
Vaata ka lisast!

VESI AHJUS Eno Raud
Peebu vanaisa ja vanaema kodus oli suur vanaaegne ahi. Sellel ahjul mahtus koguni pikutama ja Peebu vanaisa pikutaski seal mõnikord, kasukas külje all, et pehmem oleks. Aga üles pääses mööda väikest redelit, mis harilikult ahju najal seisis.
Kord otsustas ka Peep ahjul pikutamist proovida. Ta ronis redelit pidi üles ja seadis seal ennast mõnusasti külili. Kui kaua sa päise päeva ajal ikka niiviisi siruli oled! Varsti tuli igavus kallale. Peep tahtis tagasi ronida, aga üle ahjuääre alla vaadates hakkas jube. Kole kõrge tundus ahi sealt ülevalt. Ja nõnda siis juhtuski, et Peep hakkas hirmuga appi hüüdma.
Vanaisa astus tuppa, vaatas silmanurgast Peebu poole ja mühatas:
"Noh, juba vesi ahjus!"
Mis siis see pidi tähendama? Vesi ahjus! Peep teadis küll, et linnas keskküttega majades on radiaatorites tuline vesi. Aga see siin oli ometi
vanaaegne ahi, kuhu seni ikka alati tuld oli tehtud!
Kärmesti nagu orav ronis Peep mööda redelit alla. Ronis alla ja tõmbas ahjuukse lahti. Kuid ei olnud ahjus vett, ei olnud tuldki, sest sooja ilmaga ei hakka ju keegi ometi ahju kütma.
"Võta näpust!" ütles Peep. "Ei ole siin vett midagi."
Vanaisa astus Peebu juurde ja võttis tal näpust kinni.
Nüüd hakkas Peep suure häälega naerma. Lõpuks ometi sai ta aru, et sõnadel võib mõnikord olla mitut moodi mõte.
Vesi ahjus öeldakse siis, kui päris tõsine häda käes on.

Kust selline piltlik väljend pärineb?
Et sellist väljendit teistes keeltes ei leidu, võib arvata, et see pärineb Eesti vanemast ajast. Sel ajal oli tuletegemine tulekivi või tuleraua ja taela abil üsna vaevaline. Tikud olid ju alles leiutamata. Võib arvata, millisesse räbalasse olukorda sattus noil aegadel see, kelle lõukast juhtus tuli kustuma. See oligi suur häda.
Aga miks ikkagi öeldakse siis, et "vesi ahjus"? Küllap sellepärast, et seal, kus on vesi, ei saa enam tuld olla
.

Mis juhtuks, kui inimesed võtaksid piltlikke väljendeid sõna-sõnalt?

Lapsed püüavad teha fraseoloogiliste sõnaühendite abil naljajuttu.

AJAS PURU SILMA, MÄÄRIS METT MOKA PEALE
JÄNES PÕUES , LEHMAD KAOTASID PEA
PEEP AJAB VANAEMALE KÄRBSEID PÄHE
PÖÖRAS PEA PEALE, SÄH SULLE KOOKI MOOSIGA, TRIIBULISED PÜKSID, VANAISA VEETAKSE NINAPIDI, VESI AHJUS, VÕTA JALAD SELGA