VALESTIMÕISTMISED

6.Koolinaljad.

Mitmetähenduslikud sõnad.

Sõnavara on pidevas muutumises ja kogu aeg tekib sõnadele juurde uusi tähendusi. Nii muutuvad algselt üht tähendust omavad sõnad mitmetähenduslikeks (ehk polüseemilisteks) sõnadeks. Mitmetähenduslikkus on omane paljudele keelenditele, sealhulgas sõnadele. Selliste sõnade igakordne tähendus selgub kontekstist s.o. ümbritsevatest sõnadest ja lausetest.

Kuidas tekivad mitmetähenduslikud sõnad?

• nimetus kantakse üle otstarbe järgi
  sulg - linnul, kirjutusvahendina,
  jalg – kehaosa, mööblijalg (keel, suu, lamp)

• nimetus kantakse üle sarnasuse järgi
  pirn – puuvili ja lamp (pea, nina – saapal, laeval) Pani alles pirni!

• sõnade tähendus muutub ka siis, kui teatud sõna hakatakse kasutama ülekantud tähenduses.
  jänes – argpüks jt. klassikaaslaste ja õpetajate kohta käivad sõnad

Õpetaja käsib: "Kõik, kes ennast puupeaks peavad, tõusku püsti!" Keegi ei tõuse. Lõpuks veab Juku end aegamisi püsti.
"Nii et sina, Juku, arvad, et oled puupea?"
"Seda just mitte, aga justkui piinlik vaadata, et te üksi seisma peate..."

Släng ja mitmetähenduslikud sõnaühendid koolis ja nende kogumine

Sõnade mitmetähenduslikuks muutumine on hästi jälgitav näiteks koolis – koolisläng. Võib panna lapsed otsima sõnu, mida nad ise on leiutanud või kasutavad koolis. Kooliparoolid.

Slängi baasilt sündinud naljad. Must huumor anekdootides.

Mis on "must huumor"?

KOOLIS –must koolihuumor, NALJA – lapsesuu, OI, JUKU – koolinalju, TÕTT JA NALJA, VALE VASTUS