 |
Nõnda öeldakse siis, kui olukord tõepoolest õige kirju, so päris tõsine häda käes. Nõnda on pealegi üpris eestipärane öelda, sest teised keeled sellist väljendit ei tunne. Ütluse tekkeloo selgitamisel tuleb pöörduda väga kaugetesse aegadesse. Ühelt poolt ei vaja tõestamist |
| tule tähtsus soojus - ja valgusallikana. Teiselt
poolt ärgem unustagem, kui vaevaline oli tule saamine endisaegsete nii primitiivsete
vahendite nagu tulekivi, tuleraua ja taela abil. Tikud olid ju alles leiutamata. Kõike eelnevat arvestades on mõistetav, millisesse räbarasse olukorda sattus noil aegadel see, kelle lõukast mingil põhjusel tuli juhtus lõppema. Just siit selle suure häda tähendus ilmselt oma alguse saigi. |
- Kas sul on kunagi vesi ahjus olnud? Jutusta sellest või
kirjuta väike jutuke.
1. Täida lüngad.
S-i kõrvale kirjutame tavaliselt ............................. . G, b, d kirjutame s-i
kõrvale vaid siis, kui sõna mingis muus vormis on .................... .
Tegusõnade puhul võrdlen kahtluse korral antud sõnavormi sama sõna
............. vormiga. Kui -ma ees on g, b, d, siis .....................................
need ka s-i kõrvale.
Toon näiteid:
............................................................................................
S ei salli reeglina enda kõrval nõrku tähti. Üks täht on
eesti tähestikus
veel selline. See on ............. . Kui s lubab mingeid erandeid, siis h on
järjekindlam.
H järel kirjutatakse alati ........................., mitte kunagi
............................ .
Mõned näited:
......................................................................................
2. Kirjuta lünka sobiv sulghäälik.
õh....u, la....sed, püü....sid, tah....tis, ka....s, lei.....sid, jah....is, ko....sis,
li....s, vas....u, moo....sad, kär....sed, täh....i, tan....sivad, uh....e, jal....i,
väh....i, sõi....sid, u....se, käh....ku, pü....sid, toi....sime, hüü....sime,
ajaleh....e, lah....ed, tah....sime, prah....i, tegu....sema,
vanaae....ne, na....sas, kul....se, moodus....a, muh...., nüh....ima, pei....sime.