on üldtuntud kõnekäänd, mille tekkimisest teatakse vähe.
Tegu on endisaegsete kommetega. Kõneldakse, et keskaegsel Saksamaal kasutanud noormehed neidudele hilisemaid visiite tehes vahel õige omapärast trantspordivahendit, nimelt korvi, mille abil tema ennast salakesi temakese juurde üles lasknud vinnata. Kui nüüd ehaline ei meeldinud, olnud tavaks aknast alla lasta nii nõrga põhjaga korv, et seda läbikukkumise ohu tõttu polnud ülespääsemiseks lihtsalt võimalik kasutada.
Üks vana saksa naljand pajatab kellestki Virgiliusest, keda naine sellise õhusõidukiga ainult poolele teele lasknud tõmmata ning kättemaksuks seikleja koos korviga rahvale naeruks hommikuni sinna rippuma jätnud.
| Aeg läheb edasi ja 17. -18. sajandil
piirduvad neiud ebasoovitavale kosilasele eitava vastuse märgiks vaid põhjata
korvi kojusaatmisega. Veel tänapäevalgi kuuleb mitmes paigas sakslaste seas - kurtmise peale, et see või teine on korvi saanud - humoorikat repliiki: “Korvi võib ju saada, aga põhi peab tal all olema.” Meiegi kasutame tihti seda väljendit. Kui naisterahvas millestki (abieluettepanekust, kutsest tantsule) keeldudes annab korvi, siis mees tingimata saab selle endale.
|
|
| Eesti keeles kirjutatatakse s-i kõrval tavaliselt k, p, t. |
Näiteks sõnades KAKS, LAPSI,
KITSED.
- Otsi ja kirjuta tekstist välja kümme sõna, kus s-i kõrval on k, p või t.
................................................................................................................
................................................................................................................
Loe järgmisi sõnu:
jalgsi, kärbsed, moodsad, vanaaegsed,
hoogsalt, üldse, kuldsed.
Need sõnad ei kinnita põhireeglit.
Kui sa kahtled, kas s-i kõrvale kirjutada k, p, t või g, b, d, siis proovi sõna muuta
nii, et s-i poleks sulghääliku kõrval.
| jalgsi - jalga kärbsed - kärbes moodsad - moodne |
Kui g, b, d on
sõnade muudetud kujus, |
- Otsi lugemispalast välja sõna, kus s-i kõrval on g.
....................................
Põhjenda, miks see nii on.