19.Austraalia

Austraalia tundmaõppimine.
Austraalia on kõige väiksem manner, mis asub tervenisti lõunapoolkeral.

Suurema osa Austraalia territooriumist moodustavad kõrbed ja madalad kulunud jäänukmäed. Kõrgeim mäestik on Austraalia idarannikul asuv Suur Veelahkmeahelik.
Idarannikul paikneb ka maailma suurim korallriff Suur Vallrahu, mille ümber võib vaadelda koralle ja korallloomi.

Suurem osa Austraaliat on iidse Gondvana mandri jäänuk, millest Austraalia eraldus juba väga kaua aega tagasi. Sellest tulenevalt on Austraalia taimestik ja loomastik väga primitiivne.
Austraalias elavad peamiselt algelised imetajad kukkurloomad, kes teistel mandritel on ammu välja surnud.
Lapsed uurivad Austraalia taimi ja loomi.

Enamik Austraalia puid kuulub eukalüptide hulka. Mõned neist kasvavad kuni 90 m kõrgeks. Austraalias leidub hõredaid metsi ja savanne, kuid suurema osa moodustavad kõrbed ja poolkõrbed, kus taimkate kohati puudub täiesti. Poolkõrbetes kasvab torkvõsa skrab.
Kukkurloomad, kes elavad Austraalias, Tasmaanias ja Uus - Meremaal, on vanapärased imetajad. Kukkurloomi on umbes 250 liiki, neist tuntumad on kukkurhunt, kukkurmäger ehk bandikuut, puukänguru, hiidkänguru, kuskus, kukkurorav ehk liugur, vombat, kukkurkurat, koaala, rebaskuusu.
Kukkurloomade pojad sünnivad väga abitute ja väikestena. Pärast sündi roomab lootesarnane poeg ema kukrusse, kus kinnitub nisa külge. Poeg areneb edasi kukrus kuni 2 kuud, rippudes suudpidi nisa küljes. Üldse viibivad pojad kukrus kuni 11 kuud ja põgenevad sinna ohu korral ka hiljem.
Kukkurkurat ja kukkurhunt on lihatoidulised kiskjad, teised kukkurloomad on taimtoidulised.
Känguruid leidub 55 liiki. Nad liiguvad edasi hüpates, sest nende tagajalad on väga pikad ja tugevad. Lühikesed nõrgad esijalad on vaid toidu haaramiseks. Suur jõuline saba on kängurutele tüüriks ja toeks hüppamisel.
Kängurute hulgas leidub ka selliseid, kes elavad puude otsas, kasutades oma saba haaramiseks.
Hiidkängurud on kuni 3 m pikad ja võivad hüpata 12 m kaugusele ja 2, 7 m kõrgusele. Lühikesi vahemaid läbivad nad kiirusega 46 km/h.
Kängurud söövad rohtu ja lehti ning on seetõttu Austraalia põllumeestele kahjuriteks aias ja põllul.
Koaalad toituvad eukalüptilehtedest. Nad on aeglased ja unised.Praegu on koaalad väljasuremisohus, sest väärtusliku karusnaha pärast on neid palju kütitud.
Austraalias elab ka kaks vanaaegset munevat imetajat - nokkloom ja sipelgasiil.Nende pojad kooruvad munast, kuid käivad ema kõhu pealt näärmetest piima lakkumas. Nii on neil kahel loomal sarnasusi lindude kui ka imetajatega.
Austraalia lindudest on suurim lennuvõimetu jaanalinnusarnane emu. Austraaliast pärinevad ka kakaduud ja lüürasaba.
Koos Euroopa asunikega toodi Austraaliasse sisse ka rohkesti koduloomi ja taimi, mis hakkasid kiiresti välja tõrjuma kohalikke elusolendeid. Kahjuriteks on muutunud näiteks küülikud ja dingod.

Aborigeenid
Austraalia põlisasukad on omaette rühm rahvaid, kes on Austraaliasse rännanud arvatavasti Kagu-Aasiast kiviajal.
Enne Eurooplaste tulekut elatusid austraallased algelisest küttimisest ja korilusest. Relvadest tunti viskepuuga oda ja viskenuia bumerangi. Koduloomana peeti vaid koera.
Austraalia esimesed eurooplastest asukad olid Inglismaalt välja saadetud sunnitöölised.