6.Erinevad maakaardid.

Viimase aastatuhande jooksul on paljud maadeuurjad rännanud mööda maid ja meresid, et maailma avastada.Praeguseks ajaks on kaardistatud kogu maakera.
Tänapäeval on paljud kaardid koostatud aerofotode põhjal. Satelliidid edastavad Maale andmeid maa kõigist paikadest. see informatsioon töödeldakse arvutitega maakaartideks.

Kaardil on alad alati väiksemalt kujutatud, kui looduses. Selleks, et säilitada kaartide täpsust kjantakse kaartidele kõik asjad proportsionaalselt vähendatuna. Vähendamiseks kasutatakse mõõtkava.
Näiteks 1 m kaardil vastab näiteks 100 000 m-le looduses. (1:100 000 cm)
Mõõtkava abil saab teada erinevate kohtade vahelisi kauguseid tegelikkuses.Selleks mõõdetakse kaardil milline on kahe punkti vaheline kaugus sentimeetrites ja korrutatakse see kaardi mõõtkavaga.
(Näiteks 4 cm X 100 000 = 400 000 cm = 4000 m = 4 km)
Kaardile ei mahu kõik pinnavormid ja puud niidugustena, nagu nad tegelikkuses on. Sellepärast peab kasutama leppemärke.Leppemärgid võivad olla tillukesed pildikesed ja ka värvused kaardil.
Leppemärgid kirjutatakse kaardi serval asuvasse kasti, mida nimetatakse kaardi legendiks.

Vaatame erinevaid kaarte ning uurime, millest nad jutustavad.

Maateaduses on kaardilugemisoskus väga tähtis.
Kaardi liigi saab teada kaardi pealkirjast, kaardi sisu aitab mõista kaardi legend.
Kaardi juures köidavad pilku kõigepealt värvitoonid. Värvustega tähistatakse kaardil erinevaid asju.

Loodusgeograafilisel kaardil märgivad värvused kõrguseid. Võib joonistada ookeanide ja merede sügavusi tähistava värvusskaala ja maismaa kõrgustikke ja madalikke tähistava värvusskaala.
Temaatilistel kaartidel e. erikaartidel kujutatakse värvuste abil erinevaid nähtusi. Näiteks riike, kliimat, taimkatet, mullastikku jne.
Üldgeograafilisele kaardile on kantud peale värvuste veel mitmesugused leppemärgid.
Loodusvööndite kaart kujutab alasid, millel kasvavad sarnased taimed, loomad. Loodusvööndid erinevad üksteisest soojuse, niiskuse ja aastaaegade poolest. Neid on 11: arktilised külmakõrbed, tundra ja metsatundra, taiga, sega- ja lehtmetsad, metsastepid ja stepid, poolkõrbed ja kõrbed, savannid, kõvalehelised igihaljad metsad ja põõsastikud, parasvöötme mussoonmetsad, vihmametsad, mäestikuvöönd.

Võib teha geograafilisi diktaate otsimise peale.

Kaardi tutvustamisel on eriti tähtis, kuidas objekte näidata ja piiritleda. Jõgesid tuleb näidata voolusuunas, linnu punktidena, poolsaari ja lahtesid kolmest küljest piiritletuna.
Kõiki objekte tuleb näidata mitu korda.

Arutame, millist kaarti me tahaksime ise tegema hakata.

Kaardile võib asetada tüüpiliste loomade ja taimede ning inimeste tegevusalasid kujutavaid aplikatsioone.
Kuidas kaarte tehakse?
Kõigepealt mõõdetakse kaardistatava ala küljed sammudega. Mõõtkavaks valitakse näiteks 1 cm 1 sammu kohta.
Seejärel joonistatakse pliiatsile paberile ala piirjooned.
Kaardi nurka jäetakse ruumi kaardi legendi jaoks.sellele märgitakse kasutatavate leppemärkide tähendused ja kasutatud mõõtkava.
Edasi kaardistatakse suuremate esemete asukohad ja nende suurused. Esemed joonistatakse nii, nagu nad paistavad ülaltvaates.
Kõige väiksemad detailid lisatakse kõige lõpuks.